Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kantsler: valitsus ei lasknud maksueksperte ligi
Erinevalt eelmisest koalitsioonist ei lasknud praegune valitsus seekord maksueksperte läbirääkimiste ruumi, märkis nördinult rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, rääkides tööjõumaksude muudatustest.
Arutlusringis vestlevad rahandusministeeiumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, Tööandjate Keskliidu maksutöörühma juht Jaan Puusaag ja Estonian Celli finantsdirektor ja juhatuse liige Siiri Lahe.
Foto: Tööstusuudised.ee
Ka Krimelte juhatuse liige ja tööandjate keskliidu maksutöörühma juht Jaan Puusaag pidas Äripäeva teemaveebi Tööstusuudised.ee korraldatud konverentsil "Kuidas lahendada tööjõukriisi tööstuses" kahetsusväärseks, et rahandusministeeriumi spetsialiste arutellu ei kaasatud ja nentis, et eelmise koalitsiooniga seda ei juhtunud.
Ettekande alguses mainis Jegorov, et kõik otsused, mis vastu võetakse, muutuvad kiiresti ja väga paljud maksumuudatused enam sel nädalal ei kehti. Kui maksudega aga iga natukese aja tagant mängida, muutub süsteem läbipaistmatuks ja ennustamatuks.
„Kui me uue koalitsioonileppe koos maksupaketiga esimest korda kätte saime, siis oli see nii ettevõtte juhtide kui ka omanike jaoks tõsine šokiteraapia,“ tunnistas Estonian Celli finantsdirektor ja juhatuse liige Siiri Lahe. „Leppest oli kadunud varasema valitsuse algatatud ja eelmises koalitsioonileppes olnud energiamaksude diferentseerimise pakett ja lisaks oli täisüllatusena sees gaasiaktsiisi väga hüppeline tõus, mis energiamahukale tööstusele on suur pauk,“ ütles ta. Õnneks on kõik need jutud tema sõnul sellises kaalume-mõtleme-vormis, et midagi justkui tahetakse muuta, aga kuni need ei ole kindlas kõneviisis, on kõik Estonian Celli investeeringud külmutatud, et mitte öelda tagasi kutsutud faasis.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.