Autor: Harro Puusild • 21. november 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Radius Machining kolib pealinnale lähemale

Radiuse uus tootmishoone Mõigu tööstuspargis.
Foto: Radius Machining
Metallitööstus Radius Machining ostis pea kahe miljoni euroga Tallinna lennujaama lähedale Mõigu tööstusparki uue tootmis-hoone, sest vana hoone Kiilis jäi kitsaks ja on ka tööjõu jaoks liiga kaugel.

“Kolime Tallinnale lähemale, et olla tööjõule atraktiivsem. Kui ütleme potentsiaalsetele töötajatele, et asume Kiilis ja meil on kolm vahetust, siis töötajad lihtsalt ei tule. Kiili on väga hea koht ettevõtluseks, aga takistus on just tööjõud ja tööjõu liikumine. Meil teeb praegu transfeer töötajatega kolm sõitu päevas. Pigem on inimesed nõus töötama väiksema palga eest Tallinna lähedal,” ütleb Radius Machining OÜ tegevjuht Alvar Sass.

Lisaks tööjõumurele on kolimise põhjuseks ka väikseks jäänud tootmispind. “Meie praegused ruumid Kiilis on liiga väikesed. Me ei suuda laieneda, sest kuskile pole enam uusi tootmisseadmeid panna. Seetõttu teeme ka ebaefektiivseid liigutusi,” jätkab Sass.

Praeguse Kiili hoone kogupind on 2200 ruutmeetrit, millest Radiusele kuulub 1100 ruutmeetrit. Uues hoones Mõigus on pinda ca 3000 ruutmeetrit. “Seega uude majja kolides kasvab tootmispind kolm korda,” märgib ta. Mõigu tööstusparki plaanib ettevõte kolida paari kuu pärast jaanuaris.

Praeguse Kiili tehase ostis ettevõte 2009. aastal sinna kolides samuti välja. “Praegu on meil kokkulepe, et see vana pind ostetakse ka meilt ära. Tehing toimub plaanipäraselt selle aasta jooksul,” sõnab Sass ja lisab, et ettevõte ostis paar aastat eest Kiili tootmismaa, mis läheb nüüd müüki. Müügist saadud vahendid katavad osaliselt uue hoone ostusummat.

Kokku investeeris ettevõte tänavu kaks miljonit eurot, millest suurem osa läks uue hoone soetamiseks.

“Suurem osa investeeringust läks betooni, kuid investeeringute hulka mahub ka üks CNC-seade, mille hind oli ligikaudu 150 000 eurot. Sinna lisandusid ka suuremad investeeringud tarkvarasse. Oleme seda rahastanud nii omavahenditest kui panga vahenditest ehk kasutanud liisingut,” ütleb Sass.

Investeerimine jätkub

Ettevõte kavatseb investeerida ka järgnevatel aastatel ja näeb kasvuvõimalusi. Uute seadmete soetamine jätkub vastavalt nõudlusele. “Meid reguleerib küll turg, aga meil on huvi investeerida igal aastal 1–2 CNC-seadmesse. Seni on meil üks – kaks töötlemiskeskust aastas juurde tulnud ja plaani järgi see tempo jätkub,” ütleb Sass.

Sassi sõnul on ettevõttel uues hoones pingiparki võimalik laiendada 1,5 korda. “Meil on praegu kokku 15 CNC-pinki, millest 10 on CNC-treipingid ja 5 CNC-freespingid. Seega 8 uut keskust oleks uutesse ruumidesse võimalik juurde integreerida,” märgib ta. 

Radius Machining OÜ

CNC-masintöötleja, klientideks autotööstus, kosmosetööstus, mööblitööstus, energiasektor, tööstuslike köökide tootjad, meditsiinitehnika, klaasitööstus, seadmete tootjad.Asutatud 2005. aastal.Omanikud Veljo Konnimois ja Andrei VeršininJuhatuse esimees Alvar SassKäive 2015. aastal 2,8 mln eurot, 2016. aastaks prognoositavalt 3,3 mln eurot.Kasum 2015. aastal 290 373 eurot.Töötajaid 43

2017. aastal tegeleb ettevõte uue tehase sisseseadmisega ja efektiivsuse tõstmisega. “Meil on lisaks CNC töötluse teenusele ka keevitamine ning uues tehases hakkame pakkuma ka puhastes tingimustes mehaanika koostamist. Novembris on meil töötajatele mõeldud 5S- ja Lean­-koolitused. Lisaks tahame tuleva aasta lõpus alustada ka robotiseerimise projektiga, mille käigus integreerime robotkäpa CNC-pingiga,” kirjeldab Sass ettevõtte plaane ja lisab, et kui robotitesse ei investeerita nüüd, siis jääb Eesti tööjõupuuduse tõttu lihtsalt “rongist” maha. “Praegu me räägime robotiseerimisest, aga see on mujal maailmas juba väga tavaline. Eesti tööstus on selles mõttes maha jäänud.”

Inimeste ja masinate arv kasvab

Ehkki Radius Machining otsib pidevalt võimalusi efektiivsuse kasvatamiseks, kasvab lähiaastail vajadus siiski ka tööjõu järele. Praegu annab ettevõte tööd enam kui 40 inimesele, aga järgnevate aastatega tõuseb inimeste arv pooleteisekordseks.

“Meil on 43 töötajat ja kolm vahetust. Järgmisel aastal jõuame 50+ inimeseni ja 2018. aastal on meil plaanide järgi palgal juba 60–70 töötajat. Järgmistel aastatel prognoosime pooleteisekordset kasvu nii masinapargis kui töötajate arvus,” ütleb Sass, kelle sõnul otsib ettevõte jätkuvalt näiteks CNC seadistajaid ja operaatoreid. “Suuremat tööjõu vajadust näeme samuti komplekteerimise poolel.”

Sassi sõnul on tööjõuvähesus saamas Eesti jaoks aina suuremaks probleemiks. “Statistika töötab meie majandusele vastu. Tööjõupuudus, tööhõive määr. Kuna meil on vähe vabu inimesi, siis peame maksma keskmisest kõrgemat palka. Näiteks sakslastelt on tulnud juba signaal, et Eestisse ei olegi mõtet tootma tulla või tehast kolida, sest tööjõukulu ja maksukoormus aina kasvab,” juhib Sass tähelepanu.

“Käive kasvab käesoleval aastal prognooside järgi 3,3 miljoni euroni ja järgmisel juba 4 miljoni euroni, sest kui kolime suuremale pinnale ja midagi ei muutu, oleks ju midagi valesti. Kuigi uuele pinnale kolimine võiks isegi suurema hüppe anda,” märgib Sass.

Konkurents on tihe

Radius Machiningul on üle 100 kliendi, kellest ca 40% tellivad iga kuu. “Eksport on meile väga oluline teema. Koduturu ja ekspordi suhe on 50:50 ja see on meid rahuldanud. Meie eesmärk on vähendada ka riske ja jälgime iga kuu, milline suhe on koduturu ja ekspordi vahel,” märgib Sass.

Ettevõte ekspordib praegu muu hulgas Soome, Rootsi, Taani ja Suurbritanniasse. “Äsja liitus ka Šveits, kuhu tarnime rongitööstusele minevaid süsteeme juba koostatuna. Meie sektoris on konkurents tihe. Konkureerimine just koduturul, eksporditurg on suurem, aga siiski tuleb välisturul konkureerida just Poola ja Tšehhiga,” selgitab ta.

Sassi sõnul on kahetsusväärne Eesti riigi suhtumine allhankesse. “Üllatav on, et allhankele tuleb negatiivne tagasiside. Iga kord, kui valitsuse poolt öeldakse, et meil tuleb teha kallimaid tooteid ja allhange on mõttetu, siis see kõlab edukatele allhankefirmadele demotiveerivalt,” sõnab Sass ja lisab, et märgatav osa Eesti SKPst tuleb just allhanketöödest. 

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077