Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ülo Kaasik: palgaralli jätkub
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik rääkis tänasel Tööstuse Äriplaanil, et oodata on nii majandus- kui ka palgakasvu.
Viimastel aastatel on Eestis kasvanud nii SKP kui tarbimine, stagneerunud on aga eksport, mis on väikeste võnkumistega kohal tammunud. Kaasiku sõnul ongi see peamine mõttepunkt.
„Kasvu võti peitub ekspordis, sihtturgude valikus ja ettevõtete konkurentsivõimelisuses nendel turgudel,“ sõnas Kaasik, lisades, et väikse riigi jaoks on tugev eksport äärmiselt oluline.
Ta tõi välja ka kaks peamist põhjust, miks ekspordil on kehvasti läinud. Esiteks Venemaa turu ärakukkumine, nii välis- kui siseriiklike sanktsioonide tõttu ning nafta hinna langus, mis on mõjutanud tugevalt Eesti põlevkivitoodangu müüki.
Eesti ettevõtete konkurentsivõime on tema sõnul viimastel aastatel jäänud suuresti samale tasemele. Selle taustal tõi ta aga välja, et eksportivate ettevõtjate hinnangud enda konkurentsivõime kohta on varasemaga võrreldes mõnevõrra paranenud.
Palgakasv liiga kiire
„Palgakasvu tempo valmistab meile Eesti pangas muret,“ tõdes Kaasik, kelle sõnul on raske öelda, kuidas Eesti majandus sellele vastu peab.
Tõusu leevenemist tema sõnul praegu oodata ei maksa. Selleks peaks vabade ametikohtade määr hakkama vähenema, ta aga lähiajal juhtumas ei näe. Õli tulle lisab ka töötajate arvu vähenemine.
Kukalt paneb kratsima ka tootlikkus ja tööjõupuudus. Kaasiku sõnul on Eesti töötajate tööviljakus võrreldes Euroopa keskmisega hulga väiksem. Tööjõupuudus levib aga just väiksema tootlikkusega tööstusharudes. „Seal, kus on palgad väiksed, ongi tööjõudu vähe. Madalat palka maksvad ettevõtted peavad leidma viisi, kuidas palgasurvega kaasa minna,“ sõnas Kaasik.
Peamised partnerid kasvavad
Kaasiku sõnul tõotab järgmine aasta välisturgudele tänavusest suuremat kasvu. Pilt on aga kirju. „Lätis, Leedus ja Soomes, prognoositakse kasvu kiirenemist, Rootsis aga tempo aeglustumist,“ sõnas Kaasik, lisades, et pisikest kasvu on oodata ka Venemaa majanduses. „Keskeltläbi kasvab Eesti peamiste partnerite majandus järgmisel aastal 2,5%,“ sõnas Kaasik.
Oluline on tema sõnul tõsiasi, et Soome majandus on pärast pikaaegset paigalseisu pööranud viimastel kuudel tõusule.
Hetkel kuum
Euroala majanduskasv jätkub Kaasiku sõnul „mõõdukas“ tempos. „Euroopa Keskpank prognoosib inflatsiooni taastumist, seda suuresti keskpankade aktiivse sekkumise tõttu võlakirjaturgudel,“ selgitas ta. Kokku on Euroala keskpangad võlaturgudele raha viinud 1,2 triljoni euro ulatuses, mis moodustab Euroala SKPst 12%. „Eesti ettevõtetele ja majandusele tähendab see, et intressikeskkond on hoiustamisele ebasoodne, laenamisele aga soodne,“ selgitas ta.
Laenamine tõusutrendis
Laenutingimused püsivad Kaasiku sõnul ka järgnevatel aastatel head. Seda eriti ettevõtete jaoks. „Eesti ettevõtjate hinnangud laenu saamiseks on euroala riikidega võrreldes ühed parimad,“ sõnas Kaasik, kelle sõnul on ettevõtted viimasel kahel aastal ka varasemast hulga rohkem laenanud. Koos laenamisega on tänavu kasvanud ka investeeringud.
„Investeeringud ei tähenda alati kiiremat kasvu,“ nentis Kaasik. „Me oleme viimase 15 aasta jooksul olnud Euroopa Liidu üks suurimaid investeerijaid (proportsionaalselt – toim),“ kirjeldas Kaasik Eesti minevikku. „Majanduskasv on meil suhteliselt kiire olnud, kuid samu tulemusi on saavutanud Läti, Leedu, Poola jt, kes nii palju investeerinud ei ole,“ sõnas ta.
Kaasiku sõnul on Eesti suureks probleemiks ka ressursside rakendatus. „Eesti tootmisvõimsuse rakendatus on viimasel kümnel aastal Euroopa Liidu kehvemate seas,“ sõnas ta.
Autor: Urmo Andressoo, Äripäev
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Enimloetud
1
4
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Viimased uudised
Ettevõte investeerib tänavu 6,7 miljonit
Üritused
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele