Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EAS rahastab viit kompetentsikeskuse projekti
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetab viit regionaalset kompetentsikeskust, mis aitavad ettevõtetel uusi tooteid arendada ja turule tuua.
„Vajadus uute tehnoloogiate, tootearenduse, disaini ja värske oskusteabe järele on igas Eesti piirkonnas, kuid praegu on vajalikud teadmised koondunud peamiselt Harjumaale ja Tartumaale,“ ütles riigihalduse minister Arto Aas. „Regionaalseid kompetentsikeskusi toetamegi selleks, et üle Eesti edendada innovaatilisi ettevõtlusvaldkondi, millel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal.“
EASi ettevõtluse ja ekspordi keskuse juhi Tea Danilovi sõnul soodustatakse toetusega juba loodud regionaalsete kompetentsikeskuste arengut. „Kompetentsikeskuste rahastamisega soovime suurendada piirkonnas tegutsevate ettevõtete võimekust luua kõrgema lisandväärtusega töökohti, tegeleda tootearendusega ning soodustada eri sektorite vahelist koostööd,“ selgitas Danilov.
„Kompetentsikeskuste poolt esitatud projektid keskenduvad teadus- ja arendustegevusele ja uuringutulemuste levitamisele, mida ettevõtted saaksid oma tootearenduses kasutada. Keskuste tegevuse kaugemaks eesmärgiks on kliendibaasi laiendamine, et suurendada keskuse teenuste käivet nii Eestis kui ka välisturgudel,“ lisas Danilov.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Käesoleva aasta veebruari lõpus avatud taotlusvooru laekus kuus taotlust, millest rahastatakse paremusjärjestuse alusel 5 projekti:
Väikelaevaehituse kompetentsikeskus (Kuressaare)TSENTER kompetentsikeskus (Väimela)PlantValor taimse tooraine väärindamise alase teaduskoostöö ja innovatsioonivõimekuse tõstmine (Karksi-Nuia)Põlevkivi Kompetentsikeskus (Kohtla-Järve)Terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskus (Haapsalu).
Ühe projekti toetus on maksimaalselt 700 000 eurot. Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamist rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.