Swed: kuuldused Eesti ekspordivõime hääbumisest on enneaegsed

Swedbank viis juba viiendat aastat läbi Eesti unikaalse tööstusettevõtete uuringu, mis keskendub tööstusettevõtete prognooside kaardistamisele käibe, kasumlikkuse, ekspordi, investeeringute ja tööjõuga seonduvatel teemadel.

Vaadates tagasi eelmise aasta numbritele, näeme, et aasta oli tööstussektorile keeruline. Langesid tööstustoodangu mahud (0,7%) ja töötleva tööstuse eksport (2,3%). Sellest tulenevalt on palju räägitud Eesti ekspordi tulevikust ning ettevõtete konkurentsivõimest.

Ekspordimahtude languse täpsem analüüs näitab, et langus tuleb konkreetsetest tööstussektoritest: elektroonika, keemia ja naftatööstus. Samas – kui vaadata ekspordimahtude muutust ilma nende sektoriteta, näeme keskmisena ligi neljaprotsendilist ekspordimahtude kasvu. Eriti hästi läks puidu- (+9%), mööbli- (+15%) ja tekstiilitööstusel (+14%).

Tööjõupuudust tunnetab arengut piirava tegurina 42% ettevõtetest – valdav osa (77%) tunneb puudust spetsialistidest. Eelnevate aastate investeeringud efektiivsusesse on vähendanud nõudlust lihtsamate töörollide järele. See tendents jätkub.

Spetsialistide põud annab enim tunda puidu-, masina ja metalli- ning trükitööstuses. Ettevõtted otsivad seadmete operaatoreid (CNC), meistreid, projektijuhte, insenere, projekteerijaid, aga ka programmeerijaid ja müügispetsialiste. Järjest enam oodatakse tööstusesse hea tehnilise taibu ja arvutioskusega töötajaid.

Palgakasv jätkub rahulikumas tempos. 2016. aastal plaanivad tööstusettevõtted palkade kasvuks keskmisena 3%. Tõsiselt tegeletakse palgasüsteemide sidumisega efektiivsuse ja tulemuslikkusega.

Keskmine palk tööstuses oli 2015. aasta lõpul 1033 eurot, mis on ligilähedane riigi keskmise palgaga. Kui eraldada siit arvutusest lihtsamad töörollid, siis ületab spetsialistide palk tööstuses Eesti keskmist palka.

Ekspordigeograafia laieneb. Käibe kasvu allikana näevad ettevõtjad ekspordi suurendamist: ekspordi kasvu planeeritakse 6%. Ekspordi sihtriikidest on fookus kõigis tööstussektorites pöördunud Soomelt Rootsile, mida peab olulisimaks uueks sihtriigiks 40% uuringus osalenud tööstusettevõtetest.

Kui Skandinaaviat võib pidada meie ettevõtete koduturuks, siis sihikule on võetud juba uued turud. Saksamaa kõrval on uuemate turgudena ettevõtjate töölaual ka Taani ja Suurbritannia.

Tööstus on hea tööandja. Uuringus osalenud ettevõtted väärtustavad selgelt oma spetsialiste: ettevõtjate sõnul püütakse luua võimalikult häid töötingimusi ja -keskkonda. Samuti pakutakse spetsialistidele professionaalset arengut või maldavaid väljakutseid ning koolitusi. Arengu eelduseks on arvutioskus, tehniline taip ja loovus uute lahenduste leidmisel tootmisprotsessides.

Ülaltoodut arvestades on tööstus hea valik noorele, kes otsib huvitavat ja arengut pakkuvat töökohta.

Ettevõtted plaanivad investeeringuid. Ettevõtete vabad tootmisvõimsused on viimasel kolmel aastal püsinud sarnasel tasemel (ca 20%). Arvestades ettevõtete poolt planeeritud käibekasvu ja müügi sesoonsust, võib vaba tootmisvõimsuse tase hakata piirama kiiremat käibe kasvu plaanivaid tööstusharusid (puit, mööbel, rasketööstus).

Palkade kiire kasv kombineerituna tõsise konkurentsiga uutel turgudel on tekitanud vajaduse tööstusettevõtete investeeringute suurendamiseks. Seda kinnitavad uuringu tulemused: investeeringuid planeerib 81% ettevõtetest. Samuti on kasvamas keskmine investeeringute summa: investeeringute kasvu planeerivate ettevõtete arv (37%) on pea kaks korda suurem kui kahanemist prognoosivate ettevõtete arv (17%). Enim investeeringuid on plaanis puidu- ning toiduainetetööstuses.

Investeeringud tööstuses suunduvad valdavalt efektiivsuse kasvatamiseks – see on olulisim 43 protsendile ettevõtetest. Sektorite lõikes kasvab planeeritult käive töötaja kohta enim trüki- (8%) ja puidutööstuses (6,8%).

Efektiivsuse kasvatamisel läbi automatiseerimise kasutatakse järjest aktiivsemalt IT-ettevõtete abi – 21% tööstustest on sellega juba algust teinud ja 28% plaanib sellega alustada.

Uue olulise trendina võib välja tuua, et iga viies tööstusettevõte Eestis teeb täna investeeringuid toodete lisandväärtuse kasvatamiseks. Kolme aastaga on selliste ettevõtete osakaal kasvanud 2,5 korda.

Lisandväärtuse kasvatamiseks on alustanud või plaanib alustada koostööd teadusasutustega 32% ettevõtetest – valdavalt ülikoolidega. Ettevõtjate ja ülikoolide koostööle aitavad kaasa ka Euroopa Liidu struktuuritoetused (nt SA Archimedes vahendusel).

Madalad intressid abiks. Kokkuvõtteks võib öelda, et tööstusettevõtete bilansid on tugevad ning investeeringute teostamisel on abiks jätkuvalt madalad intressimäärad ja varade hinnad. See vähendab investeeringute tasuvusaega.

Alla viieaastase tasuvusajaga projektid on mõistlik kohe ette võtta, sest rahvusvahelises konkurentsis leiavad samad võimalused ka konkurendid.

Autor: Raul Kirsimäe, Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juhataja