Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Biometaan kui järgmine edulugu
Eesti võiks rohkem pürgida biometaani tootmise suunas, kirjutab biogaasi assotsiatsiooni infojuht Tauno Trink (IRL).
Tauno Trink (IRL)
Foto: Erakogu
Eesti valitsuserakonna juht on sõnastanud Uue Põhjamaa visiooni, mis hõlmab endas nii riigi kaitstust kui ka majanduslikku edukust. See tähendab eesmärgipärast sihtide seadmist ja nende poole püüdlemist mõtestatud tegevusega.
Eesti võiks olla riik, kelle energiajulgeolek ja varustuskindlus on suuresti meie endi (töö)kätes. Ühe võimalusena võiks riiki ehitada sihipärases koostöös selliselt, et määraksime Rootsi kombel omale sarnase strateegilise eesmärgi – olla 2030. aastaks transpordis 100% taastuvaid kütuseid ja 2050. aastaks 100% taastuvenergia allikaid kasutav Põhjala riik. Me ju tahame olla uus ja edukas Põhjamaa – üks kriteerium selle saavutamiseks võiks olla eelpool nimetatud väljakutse suunas pürgimine. Energiajulgeolek on riigi säilimise alustest, mistõttu peab selle kallal töötamine olema riigi üks prioriteetidest.
NB! Sellest, kuidas saab riik biometaani arengule kaasa aidata, räägib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna ekspert Siim Meeliste 27. aprillil 2016 toimuval Kütuseturu Aastakonverentsil. Tule osalema!
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.