Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Oviir: riigi ettevõtluse tugistruktuurid peab efektiivsemaks muutma
„15 aastat tagasi loodud ettevõtluse tugisüsteem on aeglane ja bürokraatlik, puudu jääb ka asutuste vahelisest koordinatsioonist. Samuti on tänane süsteem väga riigikeskne. Arvestades, et Euroopa Struktuurfondide vahendid pärast 2020. aastat Eesti ettevõtluse toetamiseks märkimisväärselt vähenevad, tuleb alustada juba täna ettevalmistusi, et kohaneda muutuvate oludega,“ ütles minister Oviir pressiteates.
Oviir ütles teisipäevasel kohtumisel, et olemasolev tugisüsteem peab muutuma kaasaegsemaks, kliendisõbralikuks ja efektiivseks.
Organisatsioonide ettepanekutele tuginedes on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium alustanud tugistruktuuride reformimise kontseptsiooni väljatöötamist.
„Killustatud süsteemi asemele tuleb luua tugev tervik. Meie ülesanne on luua võimalused uuendusmeelsete eksportööride pealekasvuks ja kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks pakkudes ettevõtjatele parimaid arengutingimusi,“ ütles Oviir.
Tugistruktuuride korrastamine on hädavajalik. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et tugistruktuuride korrastamine on hädavajalik, kuid nentis ka, et loomulikult on tegemist paljude vastuoludega ja erinevate huvipooltega protsessiga.
„Et tulemus oleks meie ettevõtjaid maksimaalselt toetav ja nende huve arvestav, tuleb paratamatult tänastel nõustamis- ja rakendusasutustel lasta lahti arusaamast nagu kõik seni tehtu oleks hädavajalik ja peaks jätkuma,“ lausus Palts.
Ta lisas, et lisaks struktuuride ühtlustamisele ja konsolideerimisele on vajalik ka sisulistele tegevustele pilk peale heita ning koos ettevõtlusorganisatsioonidega läbi arutada, millist tuge riigilt 10-15 aasta perspektiivis oodatakse.
„Kõige hullem oleks tegeleda vaid tänastele tegevustele õigustuste otsimisega ja sinna ümber vaid uue kesta loomisega. Vähetähtis ei ole ka see, et tänaseks killustunud ja mitme tuhande ametnikuni paisunud tugistruktuuri ülevaatamise käigus tuleb süsteemist ka üleliigne ballast välja lasta ning tõmmata pidurit selle edasisele kasvamisele,“ märkis Palts.
Mullu sügisel kogus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ettevõtjatelt ja nende katusorganisatsioonidelt nägemust, kuidas saaks riik kõige efektiivsemalt ja ettevõtjasõbralikumalt ettevõtlust toetada ning milliste organisatsioonide ja struktuuride kaudu seda nende hinnangul kõige mõistlikum teha oleks.
Kokku laekus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile üle 30 ettepaneku – ettepanekute ühine joon oli mure praeguse killustatud süsteemi pärast. Murekohaks on ka ühtse tervikvaate puudumine, seda nii strateegilise planeerimise kui konkreetsete teenuste pakkumise tasandil.
Seotud lood
Kasutatud tootmisliini ost võib olla mõistlik viis tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samas ei tähenda kasutatud seade lihtsalt liini lahtivõtmist, transportimist ja uues kohas kokkupanekut. Kui uus tootmishoone, tehnosüsteemid ja tootmise töökorraldus erinevad varasemast, muutub kolimine terviklikuks tehniliseks projektiks.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele