Alexela esitas abitaotluse Paldiski LNG terminalile
Alexela esitas kolmapäeval taotluse Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) taotlusvooru, mille kaasabil soovitakse rajada Paldiski LNG regionaalne terminal.
Alexela Group juhatuse liikme Marti Hääl sõnul jätkas ettevõte Paldiski LNG terminali projekti arendamisega ka perioodil, mil Eesti oli andnud mandaadi Soomele LNG terminali rajamiseks. „Turuosalisena oli meil juba antud otsuse sündimisel selge, et soomlastel ei ole tegelikkuses soovi lähiaastatel seda terminali ehitada,“ viitas Marti Hääl Soome ettevõtte Gasum pikaajalisele äristrateegiale.
Tema sõnul jätkas Alexela seetõttu Paldiski terminali projekti arendamisega, tehes kulutusi ja investeeringuid, et olulisel hetkel oleks Eestil olemas vajalik valmisolek LNG terminalile finantseerimisabi kaasamiseks.
„Oktoobrikuu alguses Soome ka teatas, et loobub LNG terminali ehitamisest. Kusjuures seda tehti vaid kaks nädalat enne EL finantseerimisabi taotlustähtaega,“ viitas Marti Hääl keerukale olukorrale. „Ometi õnnestus Alexelal selle lühikese perioodi jooksul kogu vajalik dokumentatsioon koondada ja Euroopa Liidule esitada,“ sõnas Marti Hääl.
Paldiski terminalile toetusraha saamine endiselt küsimärgi all. Tänaseks on aga Marti Hääle sõnul realiseerumas oht, et vaatamata tehtud tööle ei saa Paldiski LNG terminali EL finantseerimisabi. „Ajal, mil Paldiski LNG terminali projekt on saanud heakskiidu nii Keskkonnaministeeriumilt kui ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt, ei jõudnud tururegulaatorid eilseks vaja olnud kokkuleppele, tekitades olukorra, kus Eesti võib jääda ilma vajalikest EL-vahenditest,“ väljendas Marti Hääl nõutust ametkondade tegevuse osas.
„Meile teadaolevalt keeldus Soome energiaturu regulaator Alexela taotluse osas seisukoha võtmisest. Ometi sõlmisid mõlema riigi peaministrid juba 2014. aasta sügisel kokkuleppe, mille kohaselt pidi Soome loobumisel liikuma riikide toetus regionaalse LNG terminali ehituse osas Eestile,“ ei mõista Marti Hääl ametite tegevust.
Avaldus Konkurentsiametile tehti juba kaks aastat tagasi. Konkurentsiametile esitas Alexela vastava taotluse juba 2013. aasta oktoobris. Taotluses ei küsitud investeeringu tasumiseks - maagaasi põhivõrgu tasude kaudu - panust ühegi riigi (st. Eesti, Soome ega Läti) gaasitarbijatelt, kuid Alexela hinnangul ei ole antud asjaolu Eesti Konkurentsiamet oma naaberriikide kolleegidele suutnud selgeks teha.
„Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et tururegulaatorid on põhjendanud Alexela taotluse osas kokkuleppele mittejõudmist väitega, et Paldiski LNG terminali piiriülene mõju ei ole selge, sest Balticconnectori ja Karksi kompressorjaama rajamise osas pole veel kindlust,“ viitab Marti Hääl. „Samas esitati eile Euroopa Liidule Konkurentsiameti ja tema Soome kolleegide heakskiidul Balticconnectori ning ka Karksi kompressorjaama investeerimistaotlus, kus just nende projektide investeerimisotsustele kaasrahastust taotleti,“ viitas Marti Hääl Konkurentsiameti nõutud eeltingimuste täitumisele. „Kõiki neid projekte on arendatud paralleelselt ja on selge, et ainult terminalist või ainult torujuhtmest ei piisa energiajulgeoleku tagamiseks regioonis,“ sõnas Marti Hääl.
„See, kas Gazpromi gaas tuleb meile Soomest, Lätist või otse Venemaalt - mida me siis mööda Balticconnectorit edasi või tagasi saadame - ei suurenda Eesti energiajulgeolekut. Ainult LNG-terminal, mida toetavad riigiülesed gaasiühendused, toob alternatiivsed gaasitarned ja energiajulgeoleku,“ selgitas Marti Hääl.
EL finantsabi rollist LNG terminali rajamisel. Vaatamata tururegulaatorite koostöö ebaõnnestumisele loodab Alexela saada selgust EL finantseerimise osas lähikuudel. „Alexela on tänase seisuga esitanud kõik vajalikud taotlused ning teinud kõik endast oleneva projekti realiseerimiseks,“ sõnas Marti Hääl.
„Alexela soov on rajada Paldiskisse regiooni parima tehnilise võimekusega veeldatud maagaasi terminal, mis tooks Soome- ja Balti gaasiturule alternatiivse gaasitarne maailmaturu parima hinnaga,“ selgitas Marti Hääl. „Üheltpoolt annaks terminal muutunud julgeolekuolukorras tegeliku varustuskindluse tänasele torugaasi-tarbijale ja teiselt poolt lahendaks viimase aastaga muutunud maailmaturu tingimustes nn „kana või muna“ olukorra,“ sõnas Marti Hääl. Viimast väidet toetab tema sõnul tõdemus, et Euroopa Liidu kliimapoliitilisi eesmärke ilma metaangaasi - kui sildkütuse - tarbimise suurenemiseta ei õnnestu täita. „Madalad õlihinnad ja geopoliitiline ebastabiilsus erakapitali investeeringuid - üleminekuks naftaproduktidelt gaasile, nt transpordisektoris - ilma avalike finantsinstrumentideta, täna piisavalt ei meelita,“ täpsustas Marti Hääl.
Paldiski LNG terminali projektist. Alexela on Paldiski LNG terminali projekti arendanud aastast 2007. Tänaseks on lõppenud projekti ettevalmistused – sh. on kehtestatud LNG terminali planeering, lõppenud keskkonnamõjude hindamine ja valminud insenertehnilised projekteerimistööd rahvusvahelise „võtmed kätte“ ehitushanke läbiviimiseks.
Terminali projekt hõlmab LNG ookeanilaeva vastuvõtmise- ja mahalaadimisvõimekuse loomist, 160 000 m3 suuruse veeldatud maagaasi hoidla rajamist, seadmeid LNG taasgaasistamiseks ja edastamiseks Balticconnectori kaudu nii Soome kui Eesti ja Läti gaasivõrkude suunal ning LNG pealelaadimisvõimekuse loomist väiksemate laevade, veoautode kui ka raudteevagunite jaoks.
Lisaks on Paldiskisse planeeritud ka koostootmisjaama ehitus, mis lisaks LNG terminali varustamisele soojus- ja elektrienergiaga looks unikaalse potentsiaali Eestis energiamahukate tööstusinvesteeringute elluviimiseks tulevases Paldiski energiakommuunis.
Esitatud taotluse kogumaht on 344 miljonit eurot. Ligi 10 miljonit on projekti arenduseks Alexela poolt juba tänaseks investeeritud. Paldiski LNG terminali projekt on saanud hiljuti heakskiidu ka nii Keskkonnaministeeriumilt kui ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt.
Alexela Group OÜ on Eesti kapitalil põhinev valdusfirma, mis koondab viimase paarikümne aasta jooksul ühtse omanikeringiga seotud ettevõtted Alexela Groupi kui katusorganisatsiooni ühtsesse struktuuri.
Alexela Group tegutseb kolmes valdkonnas: energeetika, metallitööstus ja kinnisvaraarendus. Grupis töötab üle 1500 inimese.
