Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kutseharidus tööjõuturu teenistusse
Kutsehariduse tase annab ettevõtetele võimaluse liikuda väärtusahelas ülespoole ning ettevõtteil endil peab selles olema aktiivne roll, kirjutab rõiva- ja tekstiililiidu juhatuse esimees Meelis Virkebau.
Eesti kutsehariduse areng on viimasel 10 aastal liikunud positiivses suunas. Euroopa Liidu toel on investeeritud hinnanguliselt üle 120 miljoni euro. Oluliselt on paranenud kutsehariduskeskuste ja tööandjate koostöö.
Haridus- ja teadusministeerium peaks tööturu ootustele paremini vastama ning tegema vähem arusaamatuid ja ebakompetentseid otsuseid.
Eesti ettevõtetest panustab hinnanguliselt 20% kutsehariduse arengusse. Ootame rohkem ettevõtjaid, kes on valmis panustama kutsehariduse arengusse.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.