Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Flir Systems Estonia sai eritingimustele vastava tehase
Nordeconil valmis infrapunakaameraid tootva FLIR Systems Estonia OÜ tellimusel tavapärasest erinevatele nõudmistele vastav tootmishoone, mis homme pidulikult avatakse.
„Kuna ettevõttes toodetakse spetsiifilisi kõrgtehnoloogilisi tooteid nagu infrapunakaamerad, siis on kõrged nõudmised ka valminud tootmisruumidele,“ lausus Nordecon ASi insenerehituse direktor Reedik Raudla. „Hoone tootmisosa on varustatud lisaks kogu ala põrandaküttele ning ventilatsioonile nii jahutuse kui ka õhuniisutusega. Kõigis tootmisruumides on antistaatiline maandatud epokate ja lisaks on tootmisosa varustatud ka tehnoloogilise suruõhusüsteemiga, mis on vajalik tootmisliinide tööks.“
Raudla sõnul tuli hoone rajamisel ehitajal lisaks Eestis kehtivatele normidele arvestada ka FLIR Systems kontserni poolt ehitistele kehtestatud erinõuetega, näiteks on kogu hoonesse paigaldatud NFPA standardile vastav sprinklersüsteem.FLIR Systems Estonia tootmishoone netopinna suuruseks on ca 4300 ruutmeetrit. Tootmishoone ehitus algas tänavu jaanuaris ning lõppes oktoobris.FLIR Systems on New Yorgi Nasdaqi börsil noteeritud ettevõte, mis on maailma suurim termokaamerate projekteerimisele ja tootmisele spetsialiseerunud ettevõte, mis toodab jälgimis-, monitooringu- ja uurimisseadmeid nii sõjaliseks kui ka tsiviilotstarbeks.Eestis tegutseb FLIRi tootmisüksus alates 2007. aastast ja see on üks kontserni suurematest tehastest. Eesti tehases valmivad tsiviilotstarbe termokaamerad, mida kasutatakse näiteks hoonete soojuskadude avastamisel, seadmete tehnohoolduses, tuletõrjes jms.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.