Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Töötukassa abil on enim uusi firmasid loodud töötleva tööstuse sektoris
Töötukassa tegi ettevõtluse alustamise toetuse mõjuanalüüsi eesmärgiga saada teada, kas toetuse maksmine on parandanud inimeste hilisemaid väljavaateid tööturul ja ettevõtluses võrreldes sellega, kui nad ei oleks toetust saanud. Samuti otsis analüüs vastust küsimusele, kui elujõulised on toetuse abil loodud ettevõtted. Analüüsiti 2009. aasta maist kuni 2011. aasta lõpuni toetust saanuid ja nende asutatud ettevõtteid, sh füüsilisest isikust ettevõtjaid.
Analüüs näitas, et tänu toetusele on inimestel suurem tõenäosus olla tööga hõivatud kas ettevõtluses või palgatööl. Toetusel on töötamisele tugev positiivne, aja jooksul mõnevõrra vähenev mõju. Esimestel kuudel pärast toetuse saamist on töötavate inimeste osakaal toetuse saajate hulgas ligi 50 protsendipunkti võrra kõrgem kui see oleks juhul, kui neile ei oleks toetust antud. Kahe aasta möödudes väheneb toetuse mõju töötamise tõenäosusele ligikaudu 30-35 protsendipunktini ja seejärel stabiliseerub.
Hinnates toetuse mõju sissetulekutele ilmnes, et mõju sissetulekule on negatiivne. Selle põhjuseks on tõenäoliselt asjaolu, et ettevõtte käivitamise faasis ei maksa ettevõtjad iseendale sageli palka või maksavad võrdlemisi madalat palka. Samas näitas analüüs, et arvestades sissetulekute erinevaid komponente, sealhulgas omanikutulu, väheneb sissetulekute erinevus toetuse saajate ja võrdlusgrupi vahel.
Kulu-tulu analüüs näitas, et arvestades toetuse saajate sissetulekut ja toetuse abil asutatud ettevõtete loodud lisandväärtust, on ettevõtluse alustamise toetus kulu-tulus tööturumeede. Meetme tasuvusmoment ehk hetk, mil tulud ületavad kulusid, tekib kolmandal aastal alates toetuse väljamaksmisest. Kolme aasta möödudes on iga toetuse maksmiseks investeeritud euro toonud tagasi ligikaudu 1,80 eurot.
Ettevõtete ellujäämismäärade analüüs näitas, et kahe aasta möödudes oli äriregistris jätkuvalt tegutseva ettevõttena kirjas 99%, kolme aasta möödudes 96% ja nelja aasta möödudes 94% toetuse abil loodud ettevõtetest (sh FIE-d). Vaadates, kas ettevõttes toimus ka majandustegevus, on tegutsevate ettevõtete osakaal madalam: teise aasta lõpus tegutses aktiivselt jätkuvalt 89%, kolmanda aasta lõpus 82% ja neljanda aasta lõpus 76% ettevõtetest.
Töötukassa antava toetuse abil loodud ettevõtete ellujäämismäära võrdlemisel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt starditoetust saanud ettevõtete ellujäämismääraga selgus, et vaatamata sihtrühmade erinevusele on mõlemate toetatud ettevõtted niisama elujõulised.
Kõige rohkem on toetusi antud ettevõtte loomiseks töötleva tööstuse valdkonnas - selle on äriplaanis oma ettevõtte tegevusalaks märkinud 19% toetuse saajatest. Töötleva tööstuse suurimad alavaldkonnad on olnud rõivatootmine ja mööblitootmine. Suurem osakaal on veel hulgi- ja jaekaubanduse ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondi (17%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (14%) valdkonnas loodud ettevõtetel.
Ettevõtluse alustamise toetus on rahaline abi, mille eesmärk on motiveerida ja toetada ettevõtlusega alustamist. Maksimaalne toetuse summa on 4474 eurot.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele