Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektri börsihind oli märtsis viimaste aastate madalaimal tasemel
NPS Eesti hinnapiirkonna hind alanes eelmisel kuu jooksul üheksa protsenti 31,57 euroni megavatt-tunni kohta, ületades Soome keskmist hinda vaid 0,36 euro võrra. Eesti ja Soome hinnapiirkonnas ühtisid hinnad märtsis 94 protsendil tundidest.
Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on NPS Eesti hinnapiirkonnas elektri hind olnud viimastel kuudel madalam, kui see oleks olnud reguleeritud turukorraldusega jätkamisel.
„Reguleeritud elektrihind oleks praegu süsinikdioksiidi hinnataset arvestades ilmselt 40 euro kandis. Sel aastal olme suurel osal ajast saanud elektrit tarbida hinnaga 30-35 eurot. See on otsene Estlink kaablite ehitamise mõju. Kui siia juurde lisada taastuvenergia tasu langus ning 1. aprillist alanenud Eleringi ülekandetariif, siis on õiglane märkida, et müüt ainult kasvavatest elektrihindadest ei ole õige. Selgelt on olemas paindlikkus ka kulude vähenemise suunas,“ sõnas Veskimägi.
Põhjamaade elektribörsi süsteemihind langes märtsis 11,5 protsenti, jäädes keskmiselt 26,74 euro tasemele megavatt-tunni kohta. Madalaim oli elektri hind taaskord Taanis, kus esines 13 tunnil ka negatiivseid elektrihindu.Lätis ja Leedus ühtisid hinnad eelmisel kuul kõigil kauplemistundidel ja keskmiseks hinnaks oli 41,61 eurot megavatt-tunni kohta. Ühtlasi oli see Põhjamaade elektribörsi kõrgeimaks hinnaks. NPS Eesti ja NPS Läti piirkondade hinnad erinesid märtsis 76,7 protsendil tundidest.Veebruaris Euroopa Liidu kliimapoliitika teemaliste uudiste toel kerkinud süsinikdioksiidi emissioonikvootide hinnad langesid märtsi lõpuks 2013. aasta tasemele, liikudes 4,34 ja 6,9 euro vahemikus tonni kohta. Eestisse imporditud maagaasi keskmine hind oli Eleringi hinnangul märtsis 29,80 eurot megavatt-tunni kohta.Märtsi kokkuvõttes ületas Eestis tootmine siseriiklikku tarbimist 20 protsendi võrra, Läti suutis katta omamaise toodanguga 80 ja Leedu 27 protsenti elektritarbimisest. Baltikumi defitsiidist kaeti 59 protsendi ulatuses impordiga Soomest ja 41 protsendi ulatuses impordiga kolmandatest riikidest.Märtsikuu jooksul olid võimsusvood suunatud Soomest Eestisse 739 tunnil ja suunaga Eestist Soome üksnes kolmel tunnil. Ühendused EstLink 1 ja EstLink 2 olid veebruarikuus koormatud Soome-Eesti suunal maksimaalse ülekandevõimsuse ulatuses 46 tunnil.18. veebruaril toimunud oksjonil panid Eesti ja Läti süsteemihaldurid müüki 150 megavati ulatuses Eesti-Läti ülekandevõimsust ehk limiteeritud PTR-e 2014. aasta märtsikuu igaks tunniks. Oksjonil osales kuus turuosalist. Alghinnaks oli 0,47 eurot megavatt-tunni kohta ja oksjonil tõusis hind märkimisväärselt 6,21 euroni megavatt-tunni kohta. Siiski kujunes märtsikuu tegelik keskmine hinnaerinevus Eesti ja Läti hinnapiirkondade vahel oksjonihinnast kõrgemaks, olles 10,02 eurot megavatt-tunni kohta.Tuletistehingute hinnad langesid ka märtsikuus. Nende põhjal kujuneb NPS Eesti hinnapiirkonna elektrienergia hinnaks tänavu teises kvartalis 32,40 eurot megavatt-tunni kohta. NPS süsteemihinnaks on tulevikutehingute kohaselt teises kvartalis 25,75 eurot.
Seotud lood
Euroopa gaasihind on 2026. aastal taas järsult tõusnud. Vaid loetud kuude jooksul on maagaasi börsihind (Dutch TTF) tõusnud üle 100% ehk sisuliselt kahekordistunud. Täna, septembri alguses, on börsihind üle 70€ MWh kohta. Oluline on võrrelda võrreldavaid numbreid. Gaasi puhul tuleb arvestada lisaks kütusele võrguteenuse, aktsiisi ja katla kasuteguriga, mis omakorda viib soojusenergia kogukulu üle 100€/MWh.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele