• 31.01.14, 14:55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hakkepuidule üleminek langetab Rapla soojahinda 25%

ASile Eraküte kuuluv kaugküttefirma Raplas viib sel aastal oma soojuse tootmise maagaasilt üle taastuvkütusele, mis toob Rapla tarbijatele kaasa soojahinna ligi 25-protsendilise odavnemise.
„Taastuvkütusest toodetud soojus on ligi viiendiku võrra odavam maagaasil toodetust, mistõttu Erakütte eesmärk on minimiseerida maagaasi kasutamist ning viia kõik meie hallatavad võrgupiirkonnad üle taastuvkütusele. Eelmisel aastal viisime Jõgeva linna soojuse tootmise üle hakkepuidule ning tänavu alustame Rapla katlamaja rekonstrueerimist taastuvkütusele üleminekuks,“ lausus ASi Eraküte juhatuse esimees Priidu Nõmm.
„Tulevikus kasutame Raplas soojuse tootmisel põhikütusena vaid kohalikku hakkepuitu, mille plussiks on tarne kindlus ja operatiivsus, kuid peamine on hakkepuidu soodne hind võrreldes importkütusega, mis otseselt mõjutab soojuse lõpphinda,“ lisas Nõmm. „Taastuvkütusele üleminekuga langeb Rapla linnas järgmisel küttehooajal soojahind ligi veerandi võrra,“ kinnitas ta.
Möödunud aasta kevadel esitas AS Rapla Küte taotluse SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eesmärgiga viia üle taastuvkütusele viimane seni vaid maagaasil töötav Erakütte gruppi kuuluv katlamaja. Projekti realiseerimisega suureneb Rapla soojusega varustamise kindlus ning väheneb oluliselt CO2 emissioon välisõhku. Taotlus kiideti heaks ning KIK-i osalisel finantseerimisel lähikuudel algavad katlamaja rekonstrueerimistööd vältavad aasta lõpuni. Projekti kogumaksumus on 1,8 miljonit eurot. Rekonstrueerimistööde peatöövõtja on OÜ Nordecon Betoon.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rekonstrueerimisprojekti raames ehitatakse uus hakkpuidukatlamaja võimsusega 5 MW, mis tulevikus toodab soojust baaskoormuse katteks ning maagaasi katlaid kasutatakse edaspidi tipuvõimsustel. Ehitustööde käigus lammutatakse vanad kütusemahutid, ehitatakse hakkepuidu ladu ning korrastatakse katlamaja  territoorium.  Ehitustöödega võivad kaasneda väljaspool talvist kütteperioodi lühiajalised soojusvarustuse katkestused, millest ettevõte teavitab kliente täiendavalt.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.06.25, 10:39
Majandusekspert Valeria Kiisk: Eesti majandus vajab eksporti, kuid eksport vajab kindlat riskijuhtimist
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele