Olen veebruari algusest elanud sertifitseeritud passiivmajas, esimeses Eesti pinnal. Andsin alates projekteerimise algusest augustis 2010 palju kõneainet skeptikutele, aga nüüd juba paljudele järgijatele sära silmi.
Mis on meeldejäävat elustiilis alates veebruarist siiani? Märts oli sel aastal väga päikseline, aga külm, öösiti korduvalt -15°C. Selline ilm on aga passiivmajale just sobilik, päevane päike tuleb suurtest lõunakülje akendest sisse ja öine külm ei jahuta maja maha, sest seinad, katus ja aknad on soojapidavad. Märtsis küttis meie maja juba ainult päike.
Samas märts ja aprill olid ka ainukesed kuud, kus toatemperatuur läks isegi liiga kõrgeks, seda sai aga lihtsalt korrigeerida akende avamisega. Põhjus oli selles, et veel olid paigaldamata välirulood lõuna- ja läänekülje akende ees ja puudus ka päikesepaneelide rida lõunapoolsel katusel, mis tavaolukorras varjab kõrget päikest ülemiste lõunakülje akende ees. See näide aga ongi hea ilmestamaks, et kui kogu süsteemist on midagi puudu, siis on tulemus puudulik.
Aprillis said välirulood ja päikesepaneelid paika ning päikeseline suvi möödus parajas toasoojuses 24-26°C ning õhuniiskusega 40-50%. Kuigi lõunakülg on enamjaolt akendega kaetud, siis jahutussüsteemi meil majas ei ole ja ei ole vaja ka. Öösel, kui õhk on jahedam, on maja alumise ja ülemise korruse aken pooleldi avatud, ja see lihtne nn “öötuulutuse” põhimõte aitab majas temperatuuri hoida ka järgneval päeval parajas vahemikus. Seega kaks olulist komponenti suvel mugava olukorra tagamiseks meie majas on akende väljast varjestamine ja võimalus kogu maja öise jahedama õhuga tuulutada.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele