Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstusele suunatud toetusmeetmete hulk väheneb
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede sõnul väheneb 2014-2020 eelarveperioodil tööstusettevõtetele suunatud toetusmeetmete hulk.
Reede märkis, et pikemas perspektiivis peame Eestis arvestama sellega, et tööturule sisenejaid on senisest oluliselt vähem.
„Seetõttu on meie ettevõtete jaoks oluline areneda tehnoloogiamahukuse ja teadmistemahukuse suunas. Senise umbes 19 meetme asemel koondame tööstusettevõtetele suunatud toetused umbes 5 toetusmeetmesse,“ kommenteeris Reede 2014-2020 eelarveperioodi toetusmeetmetega seonduvat.Samas on tema kinnitusel oluline, et toetusmeetmed oleksid piisavalt paindlikud ja täidaksid ettevõtte tegelikke vajadusi.„Selles osas muutuvad oluliseks ettevõtte diagnostika ja pikaajaline strateegia,“ märkis Reede.Ta lisas, et Eesti Ettevõtluse Kasvustrateegia 2014-2020 määratleb ära need kasvuvaldkonnad, millesse soovitakse Eestis panustada kõige rohkem. Samuti rõhutas Reede, et tähtis osa kasvustrateegias on ettevõtluse ja teadusasutuste senisest suurem koostöö.
Kaupo Reede ettekannet kõnealusel teemal on võimalik kuulata 22. novembril Tallinnas toimuval tööstusvaldkonna aastakonverentsil „Tööstusettevõtete Äriplaan 2014“, kus ta räägib tööstussektori väljavaadetest 2014-2020 eelarveperioodi toetuste taotlemisel. Konverentsiinfoga saab tutvuda SIIN.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.