Seeder: Eesti Nokia on Eesti toit

„Märksõna on nn tark spetsialiseerumine ehk tööjõukulude optimeerimine ja tootlikkus. Seda aitavad luua uuemad, suuremad ja kasuefektiivsemad tootmisüksused,“ rääkis Seeder. „Ka keskkonnateemad on määravad – energia- ja veekasutuse vähendamine, tooraine maksimaalne ärakasutamine, kõrvalsaaduste tootmine. Ja siis veel toodete muutmine mugavamaks, atraktiivsemaks ja kvaliteetsemaks.“

Kui võrrelda investeeringuid, siis näiteks kui 2008. aastal mahtusid toidutööstuse ja põllumajandusettevõtete rahapaigutused ühte suurusjärku, ulatudes mõlemates valdkondades üle 180 miljoni euro, siis 2012. aastal moodustasid põllumajandussektori investeeringud juba üle 200 miljoni euro, toidutööstuses aga jäid 76 miljoni euro piirimaile.

„Toidutööstuse rahastamise lisavõimalusena avarduvad kindlasti Maaelu Arengukava (MAK) võimalused, kus perioodil 2014–2020 on põllumajandussaaduste töötlemisele mõeldud senisest rohkem meetmeid,“ kinnitas Seeder. „Prioriteedid on ühistegevus, ühistute ja äriettevõtete koostöö arendamine, samuti teadus- ja arendustegevus.“

MAKi perioodil aastateks 2007–2013 olid investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks 45,5 miljonit eurot, uueks perioodiks on planeeritud 75 miljonit.

Lisaks tagastamata abile on Seedri sõnul kavas rakendada ka finantsinstrumente – garantiide andmist, toetuskomponendiga laenud, investeeringud omakapitali. Kõiki neid saaks kasutada põllumajandustootmise arendamiseks, bioenergia tootmiseks, noortootjate toetamiseks ning muuhulgas ka toidutöötlemise edendamiseks.

„Igatahes näitavad numbrid ja ka igapäevane elu ise, et meie toidutootjad on tublid,“ ütles Seeder. „Eesti Nokia ongi Eesti toit.“