Töövaidluste hulk hakkas tänavu kasvama

Töötajad nõuavad peamiselt saamata jäänud töötasu ja/või lõpparvet. Töövaidluste arvu tõstsid muuhulgas mitu suurt massivaidlust. Näiteks pankrotistunud Pere AS töötajad esitasid 106 sarnast avaldust, et saada kätte palk, puhkusetasu, lõpparve jms. „Rahuldasime kõik töötajate nõuded ning Pere AS sellele vastu ei vaielnud,” märkis Tartu töövaidluskomisjoni juhataja Jevgeni Kupri.

Tööandjad protesteerivad aina enam selle üle, kui töötaja lahkub omavoliliselt ametist enne tavapärase 30päevase etteteatamistähtaja möödumist. Eelkõige kipuvad nõnda kiirustama lihttöölised, ehitajad ja klienditeenindajad. Näiteks leiab ehitaja endale tööotsa Soomes, kus lubatakse paremat palka, kuid nõutakse „otsekohe” ametisse asumist. Mida sel puhul teha? Õige oleks senise tööandjaga rääkida ja püüda saavutada kokkulepe varasema lahkumise kohta.

Lühema etteteatamisajaga võib töösuhte üles öelda vaid erakorralistel juhtudel, kui teine pool oluliselt rikub töölepingu seadust. Näiteks võib tööandja ilma etteteatamiseta vallandada töötaja, kes ilmub kohale alkoholi- või narkojoobes. Töötaja omakorda võib rutem lahkuda, kui tal on pikka aega palk saamata. Äärmuslikel juhtudel võib lahkuda päevapealt, näiteks kui töötaja tervis on otseses ohus.

„Vahel tuleb ette seaduse kuritarvitamist,” märkis Jevgeni Kupri. „Tööandjad püüavad töölepingut erakorraliselt üles öelda, et ei peaks maksma firmast lahkuvale töötajale hüvitisi. Põhjuseks otsitakse näiteks usalduse kaotus või töökohustuse rikkumine. Ka töötaja võib tuua ettekäändeks tööandja käitumise, et saaks erakorraliselt lahkuda ilma etteteatamisajata, ning kui veab, siis veel ka hüvitiseks kolm kuupalka.”

Ent kuritarvitamine pole niisama lihtne: kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, siis tööandja sageli vaidlustab selle. Samuti vaidlustavad töötajad selliseid vallandamisi, mille põhjused tunduvad ebaõiglasena.