Advokaadibüroo Raidla Leijns ja Norcus advokaat Margus Kõiva tõi tänasel seminaril „Kuidas vähendada oluliselt ettevõtte kulu prügile” välja, et karistusseadustiku järgi võivad jäätmetega seotud trahvid ulatuda kuni 16 miljoni euroni.
Jäätmeseaduse rikkumise eest võivad rahatrahvid ulatuda 32 000 euroni ning karistusseadustiku järgi võib lubada trahve kuni 16 miljonit eurot, rääkis Kõiva „Praktikas trahvid muidugi nii kõrgele ei ulatu,” rahustas ta samas. „Jäätmeloa uuendamata jätmise eest on trahv paarsada eurot,” tõi ta näite.
Kohtuvaidlusi jäätmete käitlemise pinnalt tavaliselt ei tekigi, ütles Kõiva. Arvestades paarisaja eurost trahvisummat, siis maksavad ettevõtted selle lihtsalt ära, nentis Kõiva. Tema sõnul on suured vaidlused jäätmete valdkonnas tavaliselt seotud olmejäätmete veo korraldamisega ning saastetasude nõuetega. „Seal on ka mida vaielda – tekkida võivad aegumise ja menetluse läbiviimise teemad. Mingis osas saab seal olukorda ettevõtte jaoks soodsamaks muuta küll,” lubas Kõiva.
Kõiva sõnul tulevad jäätmetega seotud probleemid sageli välja kui ettevõttes tehakse õigusliku auditit (näiteks seoses osaluse omandamisega). Selgub, et ettevõttes ei ole süsteemi, et keegi kontrolliks jäätmelubade olemasolu ja load kataksid vajalikud tegevused, rääkis Kõiva. „Töökorralduslikule poolele tuleb rohkem tähelepanu pöörata,” nentis Kõiva.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.