Advokaadibüroo Raidla Leijns ja Norcus advokaat Margus Kõiva tõi tänasel seminaril „Kuidas vähendada oluliselt ettevõtte kulu prügile” välja, et karistusseadustiku järgi võivad jäätmetega seotud trahvid ulatuda kuni 16 miljoni euroni.
Jäätmeseaduse rikkumise eest võivad rahatrahvid ulatuda 32 000 euroni ning karistusseadustiku järgi võib lubada trahve kuni 16 miljonit eurot, rääkis Kõiva „Praktikas trahvid muidugi nii kõrgele ei ulatu,” rahustas ta samas. „Jäätmeloa uuendamata jätmise eest on trahv paarsada eurot,” tõi ta näite.
Kohtuvaidlusi jäätmete käitlemise pinnalt tavaliselt ei tekigi, ütles Kõiva. Arvestades paarisaja eurost trahvisummat, siis maksavad ettevõtted selle lihtsalt ära, nentis Kõiva. Tema sõnul on suured vaidlused jäätmete valdkonnas tavaliselt seotud olmejäätmete veo korraldamisega ning saastetasude nõuetega. „Seal on ka mida vaielda – tekkida võivad aegumise ja menetluse läbiviimise teemad. Mingis osas saab seal olukorda ettevõtte jaoks soodsamaks muuta küll,” lubas Kõiva.
Kõiva sõnul tulevad jäätmetega seotud probleemid sageli välja kui ettevõttes tehakse õigusliku auditit (näiteks seoses osaluse omandamisega). Selgub, et ettevõttes ei ole süsteemi, et keegi kontrolliks jäätmelubade olemasolu ja load kataksid vajalikud tegevused, rääkis Kõiva. „Töökorralduslikule poolele tuleb rohkem tähelepanu pöörata,” nentis Kõiva.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?