Autor: Tanel Raig • 5. september 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jäätmeseaduse rikkumise eest võivad rahatrahvid ulatuda 32 000 euroni ning karistusseadustiku järgi võib lubada trahve kuni 16 miljonit eurot, rääkis Kõiva „Praktikas trahvid muidugi nii kõrgele ei ulatu,” rahustas ta samas. „Jäätmeloa uuendamata jätmise eest on trahv paarsada eurot,” tõi ta näite.

Kohtuvaidlusi jäätmete käitlemise pinnalt tavaliselt ei tekigi, ütles Kõiva. Arvestades paarisaja eurost trahvisummat, siis maksavad ettevõtted selle lihtsalt ära, nentis Kõiva. Tema sõnul on suured vaidlused jäätmete valdkonnas tavaliselt seotud olmejäätmete veo korraldamisega ning saastetasude nõuetega. „Seal on ka mida vaielda – tekkida võivad aegumise ja menetluse läbiviimise teemad. Mingis osas saab seal olukorda ettevõtte jaoks soodsamaks muuta küll,” lubas Kõiva.

Kõiva sõnul tulevad jäätmetega seotud probleemid sageli välja kui ettevõttes tehakse õigusliku auditit (näiteks seoses osaluse omandamisega). Selgub, et ettevõttes ei ole süsteemi, et keegi kontrolliks jäätmelubade olemasolu ja load kataksid vajalikud tegevused, rääkis Kõiva. „Töökorralduslikule poolele tuleb rohkem tähelepanu pöörata,” nentis Kõiva.