Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Estanc laiendab tootmist ja palkab töötajaid
Terasmahutitootja Estanc rajab uue, 7,3 mln eurot maksma mineva tootmiskompleksi, ja palkab juurde kuni 30 paari töökäsi.
„Uus tehas annab võimaluse suurema lisandväärtusega toodete valmistamiseks, mis vastavad ka kõige nõudlikuma kliendi soovidele,“ kommenteeris laienemist Estanc AS tegevdirektor Vaido Palmik. „Tegemist on 100 tonnist tõstejõudu võimaldava tootmishoonega, mis lubab valmistada keerulisi ja raskeid survemahuteid ning soojusvaheteid, mida Eestis senini toodetud ei ole. Samuti kasvab laienemisega ka meie personal, kuni 30 uue töötaja näol,“ lisas Palmik.
Estanc AS Jüri uude kompleksi on planeeritud 12 000 m2 tootmis- ja kontoripinda terasest mahutite tootmiseks. Esimese etapi maksumus on kokku 0,6 miljonit eurot, teise etapi eelarve on 3,5 miljonit eurot. Swedbanki finantseeritavasse kahes etapis valmivasse tootmiskompleksi hoonesse investeeritakse 4,1 miljonit eurot. Seadmetesse investeeritakse 3,2 miljonit eurot, millest EASi toetus on 40 protsenti ehk 1,28 miljonit eurot.
Estanc on Eesti kapitalil tegutsev survemahutite ja soojusvahetite valmistaja. Firma kuulub Raigo Tammole.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõttes töötab 95 inimest. Käesoleva aasta käibeks tuleb 9 miljonit eurot, mida on kolmandiku võrra enam kui aasta tagasi. Kasumit teenis ettevõte 2011. aastal 384 000 eurot. Dividende maksis ettevõte möödunud aastal 70 000 eurot.
Tootja on korduvalt jõudnud Äripäeva kiiresti arenevate firmade ehk Gaselli ning masina- ja metallitööstuse TOPi.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.