Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puidutöösturid ostsid jõudsalt uusi seadmeid
Eesti puidutööstused investeerisid mullu põhivarasse 66% rohkem vahendeid kui aasta varem. Veidi enam kui pooled investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse ning kasv oli selles segmendis 55%.
Eelmisel aastal kasvas Eesti puidutööstuse müük 15%, jõudes 1,3 miljardi euroni. Toodangumahud kasvasid püsivhindades 17%, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Puidutööstuse kasvunumbrite taga on suures osas eksport, mis moodustab enam kui kaks kolmandikku müügist. Peamisteks ekspordipartneriteks olid 2011. aastal Soome ja Rootsi, kuhu läks kolmandik koguekspordist.
Suurematest kaubagruppidest jätkas jõudsat kasvu puitmajade segment, kus eksport kasvas aastaga 23% ning mille peamiseks sihtturuks on endiselt Norra.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2010. aastal toimunud kiirele palgatõusule järgnes 2011. aastal aeglustumine. Keskmine brutopalga kasv jäi mullu puidutööstuses veidi alla 4%, mis oli mõnevõrra väiksem ka töötleva tööstuse keskmisest. Hõivatute arv sektoris pöördus tõusule, suurenedes aastaga ligi 6%.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.