Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti tööstus Euroopa Liidu kiireim kasvaja
Aastases võrdluses olid juunis Euroopa Liidus suurima tööstustoodangu kasvuga Balti riikide tööstused. Teistest mäekõrguselt oli omakorda üle toodangu kasv Eestis.
Eurostati andmetel kasvas tööstustoodang juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 13 Euroopa Liidu riigis ja langes kaheksas (info on andmed avaldanud riikide kohta). Suurim tõus registreeriti Eestis, kus oli aastane kasv 23,7%. Eestile järgnesid Läti (kasv 15,2%) ja Leedu (kasv 10,3%). Balti riikide järel olid suurimad toodangu kasvatajad Tšehhi (kasv 7,4%) ja Saksamaa (kasv 7%). Suurimad langused olid Kreekas (langus 13,2%), Suurbritannias (langus 5,3%) ja Taanis (langus 3,3%).
Võrreldes tänavu aasta maiga oli juunis Euroopa Liidus laialdasem toodangumahtude langus. Tööstustoodang vähenes 15 riigis ja kasvas vaid 5 riigis. Suurbritannias püsis toodangu maht maikuu tasemel. Suurim langus oli juunis võrreldes maiga Taanis (-5,8%), Portugalis (-3,5%), Soomes (-3,3%) ja Sloveenias (-2,7%). Kasvatada suutsid toodangumahtu enim Läti (+4,1%) ja Leedu (+3,7%).
Euroalas oli juunis võrreldes maiga tööstustoodangu langus 0,7% ja EU27 riikides 1,2%. Mais oli mõlemas toodang kasvanud 0,2%.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Aastases võrdluses on euroalas tööstustoodang kasvanud 2,9% ja EU27 riikides 1,7%.
Viimastel kuudel on maailma töötleva tööstuste koondindeks viidanud kasvu aeglustumisele. Olen tõstnud varasemalt esile, et ajutine aeglustumine on igati loomulik, kuid reaalse languse vältimiseks peab sentiment siiski pärast paarikuist langust uuest tõusma hakkama. Kui seni pidasid finantsturud aasta algusest toimunud langust vaid ajutiseks ja loomulikuks korrektsiooniks, siis pärast juulikuu numbrite avalikustamist muutus meelestatus järsult.
Eurostati andmetel oli Eesti tööstustoodangu kasv tänavu augustis võrreldes aastatagusega 22,7%, mis ületab Euroopa Liidu keskmist kasvu enam kui viis korda.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.