9. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Jutt on ühest kuni kahest sendist kilovatt-tunni eest,“ täpsustas Oettinger hinnatõusu intervjuus ajalehele „Hamburger Abendblatt“. Hinnatõus aitaks finantseerida uute võrkude väljaehitamist. Keskmise neljaliikmelise pere jaoks, kes tarbib aastas 4500 kilovatt-tundi elektrit, tähendaks see 90 eurost hinnatõusu.

Lisakulud on Oettingeri sõnul vältimatud.  „Kui me elektrivõrku välja ei ehita, on elektrikatkestuse oht väga reaalne,“ ütles Oettinger. Taastuvenergia ja tuuleenergia üldvõrku suunamine nõuab täiuslikku võrku, mis kõikumised ära tasandab.

Brüssel annab raha ainult nende projektide jaoks, mis on „Euroopa huvides, aga majanduslikult mittetasuvad,“ selgitas ta, tuues näiteks Balti riigid. Seevastu Põhjamere ja Läänemere uute tuuleparkide sidumine üldvõrgustikuga on Oettingeri sõnul „hea ärimudel“, mida tuleb finantseerida erasektoril.

Autor: Katri Soe-Surén