Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Helme kombijaamaga seotud investeeringud küündivad 24 mln euroni
Graanul Investi juhatuse esimehe Raul Kirjaneni andmeil kuulub kombijaamaga seotud koguinvesteeringu 24 miljoni euro ehk 376 miljoni krooni hulka võrgu välja ehitamine, koostootmisjaama ja vajaliku üldehituse tegemine ning graanulitehase laiendus.
Soome firma Metso teatas täna Soome börsile, et nende ja Wärtsila osalusega ühisettevõte MW Power tarnib Helme valda rajatava soojuse ja elektri koostootmisjaama jaoks seadmeid 15 miljoni euro ehk 235 miljoni krooni eest. Graanul Investi tütarettevõtte OÜ Helme Energia kavandatava jaama tootmisvõimsus on 15 MW soojus- ning 6,4 MW elektrienergiat.
Raul Kirjaneni kinnitusel alustas Graanul Invest koostootmisjaama projektiga 2009. aasta lõpus. „Jaama rajamiseks korraldasime rahvusvahelise konkursi tarnija leidmiseks ja lõpuks otsustasime MW Poweri kasuks, kuna nad suutsid pakkuda meile väga hea tehnilise lahenduse ning oleme veendunud nende võimes see jaam vastavalt lepingule valmis ehitada,“ ütles Kirjanen ja lisas, et praeguse graanulitehase kõrvale rajatav koostootmisjaam peaks täies mahus tööle hakkama 2012. aasta hilissuvel.
Kirjaneni sõnul hakkab soojusenergiat tarbima vaid nende enda graanulitehas. „Sooja ei ole meil esialgu plaanis välisvõrku müüa,“ lausus Kirjanen. „Elektrienergiast umbes kolmandiku hakkab tarbima kohalik graanulitööstus ja kaks kolmandikku tarnitakse läbi Eleringi võrgu turule. Kas elekter müüakse vabaturul või läheb see Graanul Investi grupi teiste ettevõtete kasutusse on täna veel vara öelda, see sõltub konkreetsetest tingimustest turul ajal, mil jaam valmib.“
Seoses koostootmisjaama rajamisega tõuseb ka Helme Graanuli tootmismaht praeguselt 110 000 tonnilt 175 000 tonnini aastas ehk 59 protsenti. „Samuti paraneb graanulite kvaliteet ning meil on võimalus kasutusse võtta madalama kvaliteediga toorainet,“ täpsustas Kirjanen. „Koostootmisjaama põhiliseks kütuseks kujuneb ümbruskonna metsa üles töötamisest tekkiv metsahake, mis täna jäetakse põhiliselt metsa. Alternatiividena saame küttena kasutada ka küttepuitu ja turvast.“
Graanul Investil on praegu neli pelletitehast Eesti, üks Leedus Alytuses ja üks Lätis Launkalnes. Kuue graanulitehase maksimaalne tootmisvõimsus kokku on praegu umbes 500 000 tonni aastas.
Raul Kirjaneni kinnitusel on Graanul Investil tänavu plaanis ehitada veel üks graanulitehas Lätti. „Selle käivitamine peaks jääma selle aasta lõppu,“ ütles Kirjanen ja täpsustas, et investeeringumahuks saab olema kokku umbes 12 miljonit eurot ehk ligi 188 miljonit krooni ning tootmismahuks umbes 170 000 tonni pelleteid aastas.
Seotud lood
Helme Energia ostab biomassist soojuse ja elektri koostootmisjaama jaoks Soomest 15 miljoni euro ehk 235 miljoni krooni eest seadmeid.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele