Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia taotleb võimsale õlitehasele planeeringut
Kavandatav põlevkiviõli järeltöötlustehas võimaldab praegu toodetavast põlevkiviõlist saada väärtuslikumaid ja laiema kasutusalaga vedelkütuseid. Selle võimsus 20 000-35 000 barrelit päevas lubab töödelda lisaks Eesti Energia plaanitavale toodangule 5000-7000 barrelit teiste tootjate põlevkiviõli.
Eesti Energia eesmärgiks on tulevikus toota 20 000-30 000 barrelit vedelkütuseid päevas, mis vastab kogu Eesti vedelkütuste vajadusele ning suurendab seeläbi riigi energeetilist sõltumatust. Kodumaiste vedelkütuste tootmisvõimsuste arendamine on vajalik, et eksportida põlevkiviõli tootmise tehnoloogiat teistesse riikidesse. Samuti loob see tellimuse teadus- ja arendustegevuse kasvuks.
Vaivara vallale esitatud ettepanekus nähakse ette võimalus suurendada ka põlevkiviõli tootmisvõimsust täiendavate Enefit-280 tootmisseadmete ehitamisega. Koos detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekuga taotleb Eesti Energia Õlitööstus ka projekti keskkonnamõjude hindamist.
Eesti Energia vedelkütuste tootmise arendamine annab piirkonnale juurde kuni 500 alalist töökohta, lisaks töökohad seotud valdkondades ning ehitusperioodiks. Uute tootmisüksuste mehitamisel soovib ettevõte teha koostööd eelkõige Virumaa haridusasutustega - nii TTÜ Virumaa Kolledži kui ka Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusega, kus õpetatakse mitmeid tootmises vajalikke erialasid.
Eesti Energia Õlitööstus toodab põlevkiviõli juba aastast 1980. Möödunud aastal tootis ettevõte kahe Enefit-140 tootmisseadmega kokku ligi 1,2 miljonit barrelit põlevkiviõli.
Sel aastal alustati esimese Enefit-280 tehnoloogial põhineva tootmisseadme ehitust ning see valmib 2012. aasta alguses. Eesti Energia ja rahvusvahelise insenerifirma Outotec koostöös välja arendatud uus Enefit-280 tehnoloogia on praegu põlevkiviõli tootmiseks kasutatavatest tehnoloogiatest keskkonnasõbralikum, töökindlam ja efektiivsem.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele