Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kriis pani Tabivere tehase nuputama
"Kuigi masu ei jätnud meid puutumata - tellimused Skandinaaviast vähenesid ja olime sunnitud koondama osa töötajatest -, on see meid sundinud efektiivsemalt tegutsema," tunnistas Same juhataja Tarmo Tein. "Masu on ärgitanud meid mõtlema uute toodete peale ja praegu on meil tellimusi järgmise aasta maikuuni."Same hakkas uut tüüpi metsaveohaagis-tõstukit välja töötama üle-eelmise aasta sügisel ning praegu pakuvad nad juba kaheksat mudelit. Same plaanib alanud aastal müüa kuni 150 metsaveohaagist.
Eestis tehakse väiketeedel libedustõrjet vähe
Eelmise aasta varakevadel tõi Same turule uut tüüpi ketaspuisturi, mille tootearenduseks saadi EASist 0,5 miljonit krooni toetust. Same on teehooldustöödel traktori haagises kasutatavaid eri tüüpi liivapuistureid valmistanud üle kümne aasta, kuid ketaspuisturi tööpõhimõte erineb varasematest mudelitest kardinaalselt.
"Puisturi all on ketas, mille pöörlemiskiiruse muutmisega saab puiste laiust reguleerida kuni kaheksa meetrini," selgitas Tein. "Samuti on uus puistur varustatud GPS-seadmega, mis reguleerib vastavalt traktori sõidukiirusele etteantavat puistematerjali kogust."Teini sõnul toodavad nad puistureid, mida kasutatakse talviseks libedustõrjeks eeskätt väiksematel teedel, parkimisplatsidel ja muudes kohtades, kus on oluline väga hea manööverdamisvõime ning suur tööviljakus."Me ei trügi oma seadmetega Tallinna-Tartu maanteele, meie puistur on mõeldud kohalike teede hooldamiseks," lausus Tein ja tõdes, et kuna Eestis kahjuks kõrvalistel teedel libedustõrjet eriti ei tehta, läheb peaaegu kogu toodang eksporti.Vanemaid valts-tüüpi puistureid on Same müünud aastas umbes paarsada ja uusi, hinna poolest poole kallimaid ketaspuistureid on seni müüdud 25.
Võsaniiduk osutus oodatust edukamaks
Same tõeliseks müügihitiks on aga kujunenud 2004. aastal tootmisse juurutatud kett-võsaniiduk, millega on hõlbus teeääri ja jäätmaid võsast puhastada.
"Kui me võsaniidukiga turule tulles prognoosisime, et müüme aastas ehk 50 masinat, siis tegelikult on nõudlus tunduvalt suurem," rääkis Tein ja lisas, et nende suhteliselt eduka tegutsemise alus on olnud keskendumine ekspordile.OÜ Same moodustati 1992. aastal endise Saadjärve kolhoosi uue tehnika grupi baasil, osanikeks said ja on praeguseni kõik 11 tollast töötajat. 1994. aastal alustati koostööd Skandinaavia ühe suurema teehooldusmasinate müüjaga, Rootsi firmaga Trejon AB, mis alates 2000. aastast omab OÜst Same 30 protsenti.
KommentaaridMe sooviksime toetuse taotlejate ringis näha rohkem Same-taolisi tööstusettevõtteid, kes on mõne oma tootega juba mitu aastat turul olnud, aga oleksid valmis mingit uut toodet või lausa tooteperekonda suurelt ette võtma.
Ilmar Pralla, EASi innovatsiooni divisjoni direktor
Me vaatame, kas sellel turul, kuhu tahetakse minna, on samasugune asi olemas, ja kui on, siis milles seisneb eestlaste arendatava toote-teenuse konkurentsieelis.
Hetkel kuum
Olen kolm aastat võitnud hanke ning hooldanud Tartu vallas kergliiklusteid. Püsilepingut mul pole, vald vaatab, millal on vaja libedustõrjet teha ja siis tellib minult teenuse. Libedustõrjeks on mul Same valtspuistur, mille eest käisin välja 54 000 krooni ja mis sobib kergliiklusteede hooldamiseks hästi. Paar sellist valtspuisturit on ka näiteks ASil Tartumaa Teed, mis kasutab neid bussitaskutes, bussiplatvormidel ja kõnniteedel.
Aigar Lepp, kaevetöödefirma OÜ Miljon Mõtet omanik
Same uuemat tüüpi ketaspuisturit mina ostma ei kipu, sest umbes 100 000 krooni maksvat puisturit on väga-väga raske tagasi teenida.
TULEMUS• OÜ Same käive oli 2007. aastal 53,6 miljonit krooni ja puhaskasumit teenis firma 3,9 miljonit.
• Eelmisel aastal oli ettevõtte käive 47,9 miljonit krooni ja kasumit teeniti 0,8 miljonit.• Tänavune käibeprognoos on 30 miljonit krooni.
• 80% OÜ Same toodangust läheb eksporti, suurem osa sellest müüakse Rootsi koostööpartnrile Trejon, kellele kuulub Samest 30 protsenti.
NUMBER
Seotud lood
Tänapäevane tootmisprotsesside planeerimine nõuab tõhusust – täpsust ja kiirust, mida ei ole võimalik saavutada ilma operatiivsete reaalaja andmeteta. See teema tõusis teravalt esile Covidi ajal, kui tarneahelad olid tugevalt häiritud, ning on jätkuvalt väga oluline, sest rahvusvaheline ärikeskkond on endiselt volatiilne.
Enimloetud
1
4
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele