Naftaleiud on kümne aasta suurimad

IHS Cambridge Energy Research Associates'i andmeil leiti esimesel poolaastal viiel kontinendil kokku 10 mld barrelit uusi varusid, kirjutas New York Times. Leiud on tulnud tänu varem sel kümnendil nafta kõrge hinna tingimustes uuringutesse investeeritud suurtele summadele ja sügavamale ning kõvemasse pinnasesse pääsu võimaldavatele uutele tehnoloogiatele.

Sel aastal on teatatud muuhulgas avastustest Iraagi põhjaosa kurdide aladel, Austraalias, Iisraelis, Iraanis, Brasiilias, Norras, Ghanas ja Venemaal. Septembris teatas BP hiiglasliku merealuse nafta- ja gaasimaardla leidmisest Mehhiko lahes, mis võib osutuda sealseks aegade suurimaks, USA üle aasta tarbimist katvaks.

Paljud naftatööstuse juhid pelgavad nafta madalat hinda ja nõudlust lähitulevikus kahandavat uurimise ja avastuste võimalusi. Nad on hoiatanud, et uutele ja varasemaist raskemini kättesaadavaile varudele ligipääsuks on vaja naftabarreli eest saada üle 60 dollari. Kütusefirmade juhtide sõnul on uuringute hind langenud tipuga võrreldes 15-20%, kuid sellest hoolimata on uurimine veidi aeglustunud. Kulud on ikkagi tohutud. Üks merealune puurauk võib maksma minna 100 mln dollarit. 30-50% neist proovipuuraukudest tabavad ka naftat. Uuringute oluline aeglustumine tähendaks samas nafta rahuldamata nõudlust uue kümnendi keskpaigas.

Kuigi suuruselt märkimisväärsed, ei kannata praegused leiud välja võrdlust 70ndate suuravastustega Alaskal, Põhjameres, Mehhikos. Viimane tõeline hiigelleid oli Kashagan Kaspia meres 2000. a. Alates 80ndate algusest on uute avastuste maht jäänud alla maailma naftatarbimisele, mis mullu oli 31 mld barrelit. Seevastu on ettevõtted suutnud olemasolevatest maardlatest varem arvatust enam kütust kätte saada ja ka uusleidude maht on viimasel kahel aastal kasvanud.