Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
RMK juht: meil pole metsamaa müügi plaane
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juht
Aigar Kallas ütles, et neil pole metsamaa müügi plaane. Rootsi metsatöösturite
fondil oleks Eestis üsna keeruline sobilikku maad osta, kuna sellist pole
lihtsalt müügis, märkis ta.
"Mulle teadaolevalt pole RMK maa müügist räägitud ja vabatahtlikult me midagi ei müü," vastas Kallas küsimusele, kas RMK plaanib tänavu või tuleval aastal metsamaad müüa. "Pean ausalt tunnistama, et ei tea sellest midagi," kostis Kallas metsatööstuste kinnisvarafondi kohta.
"Maa ostmine sõltub ka müüjaist, reaalselt on suhteliselt väike võimalus metsa osta. Kes on raha vajanud, on oma metsa juba ära müünud ja kes raha ei vaja, need ei hakka veel sellepärast müüma, et üks uus ostja juurde tuleb," lisas Kallas. Tema sõnul on riigieelarve valguses viimasel ajal räägitud reformimata riigimaa müügist, mis on maareformi käigus omanikuta jäänud maa.
Samas on metsamaa majandamisel oluline maade kompaktsus. Reformimata riigimaa on killustatud ja koosneb väikestest tükkidest, mis tähendab, et uus omanik peab oma metsa majandamiseks naabrite maast üle käima.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vaadates olukorda Eesti turul, siis kasumisse võimaldavad jääda ka 5 000-10 000 hektarilised metsamaad. Selliseid metsamaade omanikke on 10-20, rääkis Kallas.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.