Kaitseministeerium ja Kaitsetööstuse Liit
tahavad ühiselt arendada Eesti kaitsetööstust ning sõlmisid selleks
koostöömemorandumi. Koostöö puudutab Eesti kaitseväe vajadusi, rahvusvahelisi
hankeid ning teadus- ja arendustegevust, vahendas rahvusringhäälingu
uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".
Tanke Eestis tänapäeval ei toodeta, kuid Andover Trailersi Tallinna tehases valmivad tankiveo treilerid, mida tarnitakse Suurbritannia armeele ning mis on saanud tuleproovi Afganistanis.
50 kuni 70 tonni kaaluva lahingumasina vedamiseks mõeldud treilerile kehtivad mitmed spetsiifilised nõuded.
"Raskeveok, mis veab tanki, peab olema suuteline liikuma kiirusega 100 km/h. Teine üsna loogiline nõue on see, et kui autorong, mis veab tanki, satub maamiinile, siis selle treileri ülesanne on kaitsta oma koormat," selgitas Andover Trailers Ltd piirkondlik müügijuht Herkki Haldre.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestis valmistatakse sõjaliseks otstarbeks ka elektroonikat ning moderniseeritakse välismaalt hangitud relvastust.
"Suurem osa relvadest, mis on praegu hangitud Iisraelist ja abi korras saadud Rootsist, on moderniseeritud Eesti firmade poolt," ütles õhuväe ülem, brigaadikindral Valeri Saar.
"Meie ehk kõige tuntum ja kõrgtehnoloogilisem suund on isetehtud lõhkekehade vastased seadmed, mida tuntakakse Irise nime all. Sisuliselt on tegu raadiodiapasooni sagedustega, mille varjus on rahulik kriisipiirkondades liikuda," rääkis kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Kaitseväe vajadused hõlmavad aga ka hoopis tavapärasemaid hankeid, alates saabastest ja lõpetades ehitusega. Vajaduste ja pakkumise koordineerimisele ongi eile allkirjastatud memorandum suunatud.
"Kaitsetööstuse Liidu üks põhiline eesmärk on, et ta hakkab koguma infot, mida ettevõtjad toodavad, ja teiselt poolt, mida kaitsevägi reaalselt vajab. Ja millised on NATO hanked ja mida Eesti ettevõtted suudavad ka sinna pakkuda," selgitas Kaitsetööstuse Liidu juhatuse liige Jüri Käo.
Memorandumi esimene konkreetne tulemus peaks olema alalise koostöökomitee loomine ministeeriumi ja tootjate vahel.
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.