Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti jäljendab 1990ndate Põhjala majanduskriisi
Eesti praegune areng järgib võrdlemisi
täpselt 1990ndate nn Põhjala majanduskriisi, hukutava mustri murdmine nõuab
erakordseid jõupingutusi, teatas Eesti Tööandjate Keskliit. Eesti võib peagi
Lätiga sarnaselt vajada välisabi.
Kui 2007. aasta majandusseminaril pakkus investeerimispanga Suprema endine partner Veikko Maripuu 2008. aastaks välja nii positiivse kui ka negatiivse stsenaariumi, siis sel nädalal Tööandjate Majas toimunud riigikogu liikmete ja tööandjate keskliidu volikogu majandusdebatil jäi kõlama vaid kriisi ägenemise prognoos.
„Majanduse kiire jahtumine Eestis ja sügisel lahvatanud maailma finantskriis on kasvatanud ulatusliku majanduskriisi võimalikkust. Eesti praegune areng järgib võrdlemisi täpselt 1990ndate nn Põhjala majanduskriisi eskaleerumise stsenaariumi,” rääkis Maripuu. „Pankade laenuportfellide kvaliteet on lühikese ajaga kiiresti halvenenud ja kasvavat trendi arvestades süvendab see veelgi pankade soovimatust uusi laene anda.”
Positiivse märgina tõi Maripuu välja, et võrreldes aastataguse ajaga on avaliku sektori hinnangud majanduse arengule oluliselt muutunud ja euro kasutuselevõtt on muutumas Eesti lähituleviku põhieesmärgiks. Samas ei ole poliitikud veel lõplikult aru saanud, kui suurt pingutust see majanduskriisi kestel nii era- kui ka avalikult sektorilt nõuab.
„Halvenevate majandusnäitajate taustal pole küsimus mitte selles, kas Eestis tekib valitsussektori eelarve defitsiit, vaid kui ulatuslikuks see kujuneb,” märkis Maripuu. „Eelarvedefitsiidi hoidmine Maastrichti kriteeriumis ette nähtud piirides nõuab mitmel järgneval aastal jõulisi kärpeid, mis kahjuks tabab pea eranditult kõike.”
„Kui avalik sektor, valitsus ja kohalikud omavalitsused ei suuda kulutusi otsustavalt piirata, ei ole Eestis välistatud nn Läti stsenaariumi käivitumine, kus defitsiidi katmiseks tuleb taotleda välisabi,” märkis Maripuu.
„See tõstatab välisinvestorite jaoks senisest märksa teravamalt Eesti usaldusväärsuse küsimuse, vähendab finantseerimisvõimalusi ja viib avaliku sektori veelgi järsemale kahandamisele,“ hoiatas Maripuu.
Seotud lood
Lähiaastail ulatub tööpuuduse tase Eestis
kuni 18%ni, ütles tööandjate keskliidu volikogu liige Vahur Kraft sel
nädalal majandusdebatil.
Kasutatud tootmisliini ost võib olla mõistlik viis tootmisvõimekuse suurendamiseks. Samas ei tähenda kasutatud seade lihtsalt liini lahtivõtmist, transportimist ja uues kohas kokkupanekut. Kui uus tootmishoone, tehnosüsteemid ja tootmise töökorraldus erinevad varasemast, muutub kolimine terviklikuks tehniliseks projektiks.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele