Eesti jäljendab 1990ndate Põhjala majanduskriisi

Kui 2007. aasta majandusseminaril pakkus investeerimispanga Suprema endine partner Veikko Maripuu 2008. aastaks välja nii positiivse kui ka negatiivse stsenaariumi, siis sel nädalal Tööandjate Majas toimunud riigikogu liikmete ja tööandjate keskliidu volikogu majandusdebatil jäi kõlama vaid kriisi ägenemise prognoos.

„Majanduse kiire jahtumine Eestis ja sügisel lahvatanud maailma finantskriis on kasvatanud ulatusliku majanduskriisi võimalikkust. Eesti praegune areng järgib võrdlemisi täpselt 1990ndate nn Põhjala majanduskriisi eskaleerumise stsenaariumi,” rääkis Maripuu. „Pankade laenuportfellide kvaliteet on lühikese ajaga kiiresti halvenenud ja kasvavat trendi arvestades süvendab see veelgi pankade soovimatust uusi laene anda.”

Positiivse märgina tõi Maripuu välja, et võrreldes aastataguse ajaga on avaliku sektori hinnangud majanduse arengule oluliselt muutunud ja euro kasutuselevõtt on muutumas Eesti lähituleviku põhieesmärgiks. Samas ei ole poliitikud veel lõplikult aru saanud, kui suurt pingutust see majanduskriisi kestel nii era- kui ka avalikult sektorilt nõuab.

„Halvenevate majandusnäitajate taustal pole küsimus mitte selles, kas Eestis tekib valitsussektori eelarve defitsiit, vaid kui ulatuslikuks see kujuneb,” märkis Maripuu. „Eelarvedefitsiidi hoidmine Maastrichti kriteeriumis ette nähtud piirides nõuab mitmel järgneval aastal jõulisi kärpeid, mis kahjuks tabab pea eranditult kõike.”

„Kui avalik sektor, valitsus ja kohalikud omavalitsused ei suuda kulutusi otsustavalt piirata, ei ole Eestis välistatud nn Läti stsenaariumi käivitumine, kus defitsiidi katmiseks tuleb taotleda välisabi,” märkis Maripuu.

„See tõstatab välisinvestorite jaoks senisest märksa teravamalt Eesti usaldusväärsuse küsimuse, vähendab finantseerimisvõimalusi ja viib avaliku sektori veelgi järsemale kahandamisele,“ hoiatas Maripuu.