Suuremad kaubandusketid ostsid enne
aktsiisitõusu Saku Õlletehase lao alkohoolsetest jookidest tühjaks.
Ehkki vana aktsiisiga vahetas omanikku umbes kahe nädala õllevaru, tõstsid kaupmehed jaehindu kohe ning rohkem, kui ainult aktsiisitõusust oleks tulenenud.
Saku Õlletehase kommunikatsioonjuht Priit Põiklik tunnistas, et tehase müük aktiviseerus olulisel määral vahetult enne alkoholiaktsiisi tõusu. Paljud kaubandusketid ostsid tooteid olulistes kogustes ette, märkis ta.
"Põhjuseks ikka see, et tooted väljastati meie laost veel vana aktsiisimäära alusel. Seda, miks alkoholitoodete hinnad kauplustes ka kohe 1. juulist tõusid, ei oska ma kommenteerida, kuigi keeruline on uskuda, et kauplused siis juba kõrgema aktsiisimääraga kaupa müüsid," rääkis Põiklik.
"Tõsi on see, et ka meie hinnakiri muutus mõned päevad enne 1. juulit, kuid mitte siiski sel määral, mis toode kaupluses hinnasildile juurde sai," lisas Põiklik. "Kui võtame näiteks kõige populaarsema toote - Saku Originaali 0,5 liitrise pudeli, siis enne 1. juulit oli toote aktsiisimäär 1,47 krooni ja pärast 1. juulit 1,77 krooni (+30 senti)."
Tänavu juulis laekus 105,5% rohkem alkoholiaktsiisi kui möödunud aastal samal ajal. Kui 2007. aastal kogunes alkoholi müügilt riigieelarvesse 225,5 mln krooni, siis tänavu 463,4 mln krooni.
Seotud lood
Juulis laekus riigieelarvesse enneolematult
palju alkoholiaktsiisi, sest kaupmehed ostsid aktsiisilaod tühjaks. Samas
võlgneb alkoholiaktsiisi praegu seitse Eesti alkoholitootmisega seotud
firmat.
Liviko Juht Janek Kalvi ütles
aripaev.ee-le, et 20% alkoholiaktsiisi tõusuga kaasnenud spekulantide laine pani
tootjad raskesse seisu.
Tulevikukindel tööstus vajab hooneid, mis on nutikalt planeeritud, energiatõhusad ning lihtsalt kohandatavad vastavalt muutuvatele vajadustele. Need omadused ei taga mitte ainult efektiivset tootmist, vaid aitavad ka hoida püsikulusid kontrolli all ja tagavad hoone pikaajalise kasutatavuse.