Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nafta hind käis ülalpool 112 dollarit barrel
Nafta hind kerkis eile hilisõhtul New Yorgi
kaubabörsil 112,21 dollarini barrel, kuid langes seejärel kiiresti ning musta
kulla sulgemishinnaks jäi ikkagi rekordilised 110,87 dollarit.
Järsu hinnatõusu põhjuseks oli USA toornafta laoseisu ootamatu langus 3,1 miljoni barreli võrra, mis lennutaski nafta hinna 3,4 protsenti kõrgemale. „Nafta hinna sees on ka riskipreemia, mis peegeldab selle kättesaadavust tulevikus,” kommenteeris uut hinnarekordit maaklerfirma Schork Group president Stephen Schork Bloombergile. „Seda turgu on mõjutanud nii spekulatsioonid kui ka fundamentaalnäitajad,” lisas ta.
Nafta hind kerkis möödunud aastal 79 protsenti jäädes hinnatõusu poolest toorainete hulgas alla vaid nisu hinnale, mis kallines kaks korda. Globaalne nõudluse kasv toorainete järele ning dollari kursi langus on sel aastal kergitanud rekordtasemele lisaks naftale ka maisi, sojaubade, riisi ja kulla hinnad.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.