Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiadebatt tõi saali täis
Eesti peaks niivõrd, kui see võimalik on,
varustama end elektrienergiaga ise ning õppima säästlikumalt toime tulema,
leidsid eile rahvusraamatukogus toimunud energiafoorumi osavõtjad.
Foorum oli esimene kolmeosalises sarjas, mille eesmärk on tuua kokku erinevad huvigrupid, et arutada läbi Eesti elektri- ja energiamajanduse tulevik. Aruteludest peaks kooruma 10-15 aasta arengusuunad, mida vahetuvad valitsused kohe muutma ei kiirustaks. Keset kallist tööpäeva kogunes saal rahvast täis.
"Tulemus peaks olema konsensuslikum kui täna," ütles foorumi avanud majandusminister Juhan Parts, kes rõhutas omalt poolt, et "mis iganes võimalike arengustsenaariumide juurde jõutakse, ei ole aktsepteeritavad otsused, mis vähendaksid Eesti julgeolekut".
Selle mõõtme tahab Eesti lisada ka täna Euroopa Liidu ülemkogul jätkuvasse ELi energiadebatti, mis on seni valdavalt keerelnud hinna, varustuskindluse ja keskkonnaprobleemide ümber. "Tahame tuua oma eripärad ELi otsustuslaudade peale," ütles Parts, pidades silmas Eesti huvi tõkestada elektrienergia importi kolmandatest riikidest, mis ei pea kliimaprobleemidele mõeldes kulutusi tegema.
Põlevkivil näeb minister edaspidigi olulist osa Eesti energiabilansis. "Praegu on põlevkivi meie tugevus. Selle viskamine prügikasti oleks rumalus," ütles Parts.
Roheliste esindaja Marek Strandbergi jaoks on aga Eesti Energia praegusel moel see "kõige ebaefektiivsem kütusekasutaja" ning "kõige saastavama" tootmisviisi esindaja.
Seotud lood
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Ettevõtete keskmine kahjusumma pea 100 000 eurot
Üritused
Hetkel kuum
„Kus vähegi liinimeetreid on, need ka täis pannakse.“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele
