Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Leedu Energia juht: tuumajaam on sama mis salateenistus
Leedu riikliku energiaettevõtte juht
võrdles eile Ignalina tuumajaama keskkonnamõju arutelul tuumajaama
salateenistusega, millest tulenevalt on jaama tasuvusuuring salastatud.
Tallinnas toimunud Ignalina uue tuumajaama piiriülese keskkonnamõju hindamise programmi arutelul teatas Leedu Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Marius Grincevicus, et kuna riikide salateenistused ei avalda spetsiifilisi andmeid, ei näe ta mingit põhjust, miks peaks Ignalina uue tuumajaama tasuvusuuring olema avalik, teatas riigikogu roheliste fraktsioon.
"Grincevicus selgitas, et üks põhjusi uuringu salastamiseks on asjaolu, et tuumajaam peab energiat hakkama tootma konkurentsitingimustes," ütles EER (Erakond Eestimaa Rohelised) riigikogu fraktsiooni aseesimees Marek Strandberg, märkides, et Leedu riiklik energiaettevõte naudib samasugust monopoolset seisundit nagu Eesti Energia.
EER Riigikogu fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee osundas koosolekul, et hinnatavate alternatiivide arv ja olemus, nii nagu programmis kavandatud, on piiriüleste mõjude piisavaks hindamiseks puudulik ning alternatiivide võrdlemise metoodika on programmis esitamata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rohelised tegid piiriülese keskkonnamõju hindamise programmi 18 parandusettepanekut.
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.