Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Õlleliidu esimees Cardo Remmeli sõnul
on avalikkuse ülitundlik reaktsioon Põhiseaduse Pilsnerile on hea näide sellest,
kuidas Eestis on alkoholitootjaid hakatud tembeldama ühiskonna suurimateks
kurjajuurteks.
"Alkoholitootjate nime mainimine mõnes väärikas kontekstis on tabu ja lubamatu," kommenteeris Remmel. Ta lisas, et kõikides arenenud Lääne ühiskondades on kohalikud õlle- ja veinitootjad oluline osa majandusarengust.
"Me võime näha õlle logosid suusatamise MM-il, sportlaste tressidel ning õlu ja vein on alati oluline osa rahvuslikel pidustusel. Keegi ei tee sellest suurt numbrit. Ma ei mõista, mis on selles halba, kui kodumaised tööstusettevõtted, kes on Eesti majandusruumis ühed olulisemad vedurid, annavad panuse riiklike pidustuste laiaulatuslikumasse tähistamisesse," märkis ta.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.