Eesti Õlleliidu esimees Cardo Remmeli sõnul
on avalikkuse ülitundlik reaktsioon Põhiseaduse Pilsnerile on hea näide sellest,
kuidas Eestis on alkoholitootjaid hakatud tembeldama ühiskonna suurimateks
kurjajuurteks.
"Alkoholitootjate nime mainimine mõnes väärikas kontekstis on tabu ja lubamatu," kommenteeris Remmel. Ta lisas, et kõikides arenenud Lääne ühiskondades on kohalikud õlle- ja veinitootjad oluline osa majandusarengust.
"Me võime näha õlle logosid suusatamise MM-il, sportlaste tressidel ning õlu ja vein on alati oluline osa rahvuslikel pidustusel. Keegi ei tee sellest suurt numbrit. Ma ei mõista, mis on selles halba, kui kodumaised tööstusettevõtted, kes on Eesti majandusruumis ühed olulisemad vedurid, annavad panuse riiklike pidustuste laiaulatuslikumasse tähistamisesse," märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?