Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Õlleliidu esimees Cardo Remmeli sõnul
on avalikkuse ülitundlik reaktsioon Põhiseaduse Pilsnerile on hea näide sellest,
kuidas Eestis on alkoholitootjaid hakatud tembeldama ühiskonna suurimateks
kurjajuurteks.
"Alkoholitootjate nime mainimine mõnes väärikas kontekstis on tabu ja lubamatu," kommenteeris Remmel. Ta lisas, et kõikides arenenud Lääne ühiskondades on kohalikud õlle- ja veinitootjad oluline osa majandusarengust.
"Me võime näha õlle logosid suusatamise MM-il, sportlaste tressidel ning õlu ja vein on alati oluline osa rahvuslikel pidustusel. Keegi ei tee sellest suurt numbrit. Ma ei mõista, mis on selles halba, kui kodumaised tööstusettevõtted, kes on Eesti majandusruumis ühed olulisemad vedurid, annavad panuse riiklike pidustuste laiaulatuslikumasse tähistamisesse," märkis ta.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.