Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Putin lööb eurooplastele külge uue gaasitrassiga
Venemaa president Vladimir Putin on nahast
välja pugemas, et rõhutada kui kasulik on uus 10 miljardit eurot ehk 15,6 mld
krooni maksev gaasitoru Euroopa klientidele, kirjutas The Financial Times.
"Maailma juhtiv gaasi ja naftatootja Venemaa on valmis tegema kõik, et lahendada piirkonna energiamured," ütles Putin 10 Balkani riigi kohtumisel Horvaatias, peale seda kui Vene gaasiettevõte Gazprom ja Itaalia energiakontsern Eni teatasid projektist.
Putin ei avaldanud, kuidas projekt Venemaale kasulik on. Kuid on selge, et Kreml loodab nii poliitilist kui ka majanduslikku tulu. See aitaks suurendada Venemaa investorite mõju Lõuna-Euroopas. Putini sõnul on venelased huvitatud energiaprojektidest Euroopas.
Projekt on majanduslikult põhjendamatu. Lõuna gaasitoru kulgeb 3200 kilomeetrit Lõuna-Venemaal, läheb Musta mere alt Bulgaariasse, kust võib hargneda või ainult ühe suuna võtta Kreekasse ja Aadria mere kaudu Lõuna-Itaaliasse või üle Balkani Põhja-Itaaliasse.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõiki neid riike võiks varustada olemasolevate gaasitrasside laiendustega, näiteks nn Sinise gaasitoruga, mis läheb läbi Musta mere või vana Sojuzi gaasitoruga, mis on suurim ida ja läänt ühendav omataoline ja kulgeb läbi Ukraina. Oxfordi instituudi energiauuringute juhi professor Jonathan Sterni sõnul on projekt tohutult kallis. "Kui nad numbrid kokku saavad, võivad nad ümber mõelda," lisas ta.
Gazpromil on kindel plaan vähendada sõltuvust Ida-Euroopa transiitriikidest jõudmaks Euroopa Liidu turule.
Euroopa Komisjon tervitas plaani, sest uute tarnijate leidmine on sama oluline, kui uute ternemarsruutide leidmine.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.