Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ärimehed jooksevad tuuleenergiale lausa tormi, sest sellega teenib prisket kasumit, kirjutas SL Õhtuleht. Nimelt üritab riik helde toetuse maksmisega täita kohustust tõsta taastuvallikast pärit elektri turuosa praeguselt 1,5-lt kolme aastaga 5,1 protsendini.
Praegu jahvatab riigis elektrit üle 30 tuuliku, ütleb Tuuleenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees Jaan Tepp – Virtsus, Pakril, Esiveres, Läätsal, Viru-Nigulas, Türisalus, Väänas, Tahkunas ja Torsus.
Tuuleelektriäri on magus – tuuliku tasuvusaeg on kõigest 7–10 aastat, kuid kasumit hakkab tuulikupark andma juba varem. Näiteks Viru-Nigula tuulikud peaksid 2008. aastast hakkama omanikele teenima umbes 25 miljonit krooni aastas.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.