Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kõrgepingeliinid lähevad Tallinnas maa alla
Tallinna linnavolikogu linamajanduskomisjon
toetas Reformierakonna fraktsiooni eelnõu, mille kohaselt ei lubata tulevikus
Tallinna territooriumil rajada kõrgepinge õhuliine.
Samuti näeb eelnõu ette olemasolevate kõrgepinge õhuliinide viimise maa alla ning vabanevate maa-alade kujundamise avalikeks rohekoridorideks.
„Eesmärk on parandada Tallinna elukeskkonda kaotades linnapildist kõik kõrgepinge õhuliinid,” ütles eelnõu autor Taavi Rõivas.
Rõivase sõnul sai Reformierakonna fraktsioon tõuke eelnõu algatamiseks 2006. aasta suvel, kui Eesti Energia taotles Veskimetsa piirkonnas 400 elujõulise puu mahavõtmist, et rajada uus paarisajameetrine liinijupp. Asja uurides selgus, et sarnaseid plaane on teisigi ning seega otsustati algatada eelnõu, mis viib kõik kõrgepingeliinid maa alla.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Et muudatused rakenduks, peab eelnõu heaks kiitma ka Tallinna linnavolikogu.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.