Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ragn-Sells alustas ohtlikest jäätmetest jäätmekütuse tootmist
Ragn-Sells AS-i ärijuht Agu Remmelg: "Jäätmekütuse valmistamine toimub spetsiaalse tehnoloogia abil, mis on Eestis veel võrdlemise vähe levinud. Eestis tekib aastas üle 7 miljoni tonni ohtlikke jäätmeid ning jäätmekütuse tootmine aitab tänu taaskasutamisele vähendada jäätmete ladestamisest tulenevat keskkonnariski."
Ragn-Sellsi teenusejuht Jüri Hion selgitas, et jäätmekütuse tooraineks on vanaõli ning muud põlevad vedeljäätmed - vedelad ning põlevad kemikaalid ja ravimid, toiduõli, vedelad värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed. "Ragn-Sellsi jäätmekütuse tootmise kompleksi aastane võimsus on 5000 tonni, jäätmete töötluse järel valminud jäätmekütus suunatakse energiatootmisesse."
Ragn-Sellsi uues tootmiskompleksis on jäätmete vastuvõtuks metallist kemikaali- ja vedelikukindel konteiner, mis on varustatud mitmetasandiliste ja erinevate osakeste läbilaskevõimega sõeladega, tagamaks ainult piisava suurusega osakeste sattumist küttesegusse.
Seejärel toimub vedeliku pumpamine vastuvõtumahutist segumahutisse, kus toimub tigupumbaga loodud õhuvoolu abil vedeliku tsirkuleerimine, mis on vajalik esiteks kokku valatud vedelikest ühesuguste omadustega segu valmistamiseks ja teiseks ka suuremate osakeste settimise vältimiseks. Kui homogeenne vedelike segu on kokku segatud võetakse sellest kontrollproov, mis analüüsitakse akrediteeritud laboris. Analüüsitulemuste saabumisel tarnitakse jäätmekütus tootmisettevõtetele.
Eestis pärineb 99% ohtlikest jäätmetest põlevkivitööstusest. Ülejäänud 150 000 tonnist moodustavad 75% õlised jäätmed, mille saab suunata ümbertöötlemisele.
Jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells AS on Rootsi perefirma Ragn-Sells AB tütarettevõte Eestis. Ragn-Sellsi 2005. aasta käive oli 203,1 miljoni ja kasum 15,7 miljonit krooni.
Seotud lood
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?
Hetkel kuum
Enimloetud
6
Threod Systems oli teisel kohal ka eelmine aasta!
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
3 teemat, mis ei tohi debattides tähelepanuta jääda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele