Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
A. Le Coq: ohtlikud Aura mahlajoogid olid ainult Läti joogipartiis
A. Le Coq Tartu Õlletehas teatas, et
ülemäärase kogusega bensoolhapet sisaldavad mahlajoogid Aura olid müügis vaid
Lätis.
Läti veterinaar- ja toiduamet peatas A. Le Coqis toodetud Aura Active apelsini- ja nektariinimahlajoogi partii müügi, kuna leidis sellest ülemäärase koguse bensoolhapet.
Konkreetse joogipartii valmistamisel oli vahetusse läinud antud joogi retseptuuris kasutatud kahe erineva säilitusaine kogused. Vaatamata sellele, et säilitusainete üldkogus oli lubatust ligi kaks korda väiksem, ületas bensoehappe kogus eraldi lubatud piiri. Nimetatud kõrvalekalle ei kujuta ohtu või riski inimese tervisele (1,5 l joogis sisalduva bensoehappe koguse saab näiteks ka umbes 200 g jõhvikatest), samas ületab see siiski seatud piirnormi.
Kogu nimetatud partii on Läti turult tagasi kutsutud, mille jaoks toode spetsiaalselt valmistati. Täiendav kontroll on näidanud, et teistes partiides kõrvalekaldeid ei ole.
Bensoehape on üks kahest jookides laialdaselt kasutatud säilitusainetest. Tegemist on kõike tuntuma loodusliku konservandiga, mida sisaldub marjades nagu jõhvikas, pohl ja mustikas. Bensoehappel on mikroobe hävitav ja nende elutegevust pärssiv toime. Toiduainetööstuses kasutatakse nimetatud ainet laialdaselt, kuna see ei mõjuta toidu lõhna ega maitset, tagades samal ajal toote säilivuse ja sellega ka turvalisuse tarbijale.
A. Le Coq Tartu Õlletehas on Eesti suurim joogitootja, ettevõtte müügimaht Eestis oli 2006. aasta esimesel kaheksal kuul 76 miljonit liitrit. A. Le Coq Tartu lletehase olulisemateks brändideks A. Le Coq, Fizz, Aura ja Limonaad.
Seotud lood
A. Le Coq Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop
ütles, et Lätis müügilt kõrvaldatud Aura jookides aeti säilitusained segamini
ning tegu oli lihtsalt inimliku eksitusega.
Eesti tööstus seisab silmitsi paradoksiga – tööd ja tellimusi justkui jagub, kuid inimesi, kes need ära teeksid, mitte. Eriti terav on puudus kvalifitseeritud oskustöölistest nagu keevitajad ja CNC-pingi operaatorid, kelle leidmine kohalikult tööturult on muutunud pea võimatuks. “Spetsialistide puudus on jätkuvalt kõrge – uusi inimesi ei tule piisavalt peale ja samal ajal liigub kogenud tööjõud pensionile,” selgitab olukorda Hansavesti asutaja Janek Sirg.
Enimloetud
1
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
2
3
5
6
5 peamist tegurit, mis mõjutavad inimeste tööandja eelistusi
Viimased uudised
5 peamist tegurit, mis mõjutavad inimeste tööandja eelistusi
Üritused
Hetkel kuum
Investeeringud uutesse tehastesse kokku on pea 330 miljoni eurot
Advokaadid ministeeriumile: lahendus oleks ekspressmenetlus
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele