MKM • 18 detsember 2019

Rubriigi ülevaade: LISANDVÄÄRTUS

Ettevõtete võime tõusta väärtusahelates ja kõrge lisandväärtusega toodete arendamine.

Foto: Pixabay

Tootmisele on tüüpilised pikad tarneahelad ja siit ka tööstusliku tootmise võime suurendada lisandväärtust kõigis tarneahela osades. Vajalik tugi on eelkõige vähemate piirangutega ettevõtluskeskkond ning erinevad meetmed, mis on suunatud protsesside efektiivsuse suurendamisele, innovatsioonile ja kõrgema lisandväärtusega toodete arendamise ning müügi toetamisele.

Eesti kulutused teadus-arendustööle on madalamad Euroopa keskmisest ja Euroopa Liidu riikide võrdluses asub Eesti lisandväärtusega töötaja kohta pingerea 23. kohal. Rahvusvahelises võrdluses Eestit kõrgel tasemel hoidvad teaduserialad omavad minimaalset sidet Eesti tööstusega ja ei mõjuta majanduse arengut ning vastupidi – ka tööstus ei kapitaliseeri Eesti teaduse saavutusi. Et tõsta Eesti majanduse teadmusmahukust ja lisandväärtust, on vaja luua selline tööstus- ja teaduspoliitika, mis seoks ülikooliteaduse ja -õppetöö Eesti majanduse, eriti tööstuse konkurentsivõimet suurendavate akadeemiliste uurimisteemadega. Tööstus 2030 aruteludes on töötleva tööstuse erinevaid sektoreid esindavad erialaliidud väljendanud soovi saada ülikoolidelt senisest enam akadeemilist toetust tehastes tehtavale tootearendustööle. Ühtlasi toetatakse riiklikku eesmärki viia avalik TA-rahastamine 1%-ni SKT-st, et kindlustada teadussektorile stabiilsus. Eelduseks on aga, et TA-tegevuse finantseerimise kasvu suunamine neile teadussuundadele, mis toetavad Eesti majanduses ja ekspordis olulisel kohal paiknevate ettevõtlussektorite arendust. Teaduse rahastamise kasv peab olema sihitud majanduskasvule.

Eesti tööstussektoril on digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtmisest ning sellega kaasnevatest muutustest palju kasu lõigata. Samas tuleb silmas pidada, et ettevõtjate digitaliseerituse “küpsusaste” on väga erinev: on palju eesrindlike ettevõtjaid, kuid nende kõrval ka ettevõtjaid, kes vajavad alles tuge ja teadmist, missuguseid võimalusi digitaliseerimine pakub ning kuidas täpselt digitaliseerimine tootmisprotsesse ja positsiooni väärtusahelas mõjutab.

Aitamaks ettevõtjatel oma tootmisprotsesse efektiivistada ning digitaliseerimisest tulenevaid võimalusi realiseerida, pakub riik järgnevaid toetusmeetmeid:

1. Digiaudit – eesmärgiks toetada ettevõtjate digiteerimise ja automatiseerimise diagnostikate koostamist. Digiaudit toob välja kitsaskohade ettevõtja protsessides ning pakub välja digitaliseerimise ja automatiseerimisega seotud lahenduseid neile.

2. Norra Green ICT toetusmeede – toetatakse nii tootearendusega kui ka ettevõtja digitaliseerimisega seotud projekte, kus üheks partneriks on soovitatavalt Norra partner.

3. Kredexi tehnoloogialaen – krediidiriski maandamiseks riist- ja tarkvara hankimiseks ning inimeste koolitamiseks uue tehnoloogia kasutusel.

Tööstusettevõtete koostöö teaduse ja tärkava ettevõtlusega on üheks eelduseks, andmaks tõuke ettevõttesisesele tootearendusele. Tänane lähtepositsioon on suhteliselt nõrk – mitmed Eesti tööstussektorid teevad omatooteid vähe ning nende pakutav lisandväärtus on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega madal. Eesti tööstussektori tootearenduse pädevus ja potentsiaal on kõikuv, mistõttu mitmed valdkonnad vajavad järele aitamist. Ühtlasi on mureks puudulik kogemus väärtusahelate rahvusvahelisest juhtimisest ning koostööst rahvusvaheliste brändide loomisel ja arendamisel. Uutele turgudele sisenemine on kulukas ning seetõttu on vaja toimivat koostöö- ja toetusskeemi turusignaalide mõistmiseks ning nende paremaks ärakasutamiseks tootearenduse juures. Pakkumaks tööstusettevõtjatele tuge oma toodete arendamisel ning sellega kaasnevateks tegevusteks (rak. Uuringud, turu-uuringud, sertifitseerimised, katsetamised ja testimised jne), on riigil järgnevad toetusmeetmed:

1. tootearenduse toetusmeede;

2. Norra Green ICT põhiprojektide toetusmeede;

3. NUTIKAS.

Suurendamaks tööstusettevõtjate arendusvõimekust ning selleks, et teadus- ja arendusasutuste poolt pakutav vastaks tööstusettevõtjate vajadustele, kutsuti 2019. aastal ellu erialaliitude arendusnõunike programm. Programmi eesmärk on suurendada haruliitudesse kuuluvate ettevõtjate teadlikkust valdkonna arengutest ja üldistest suundmustest ning TA tegevuste vajalikkusest ettevõtte kasvupotentsiaali suurendamiseks. Programmi raames toetati seitme arendusnõunikku värbamist erialaliidu juurde.

Jaga lugu:
TÖÖSTUSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad tööstusuudised igal nädalal enda postkasti.

Tööstusuudised.ee toetajad:

Harro Puusild
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Rain Jüristo
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077