Tänane saade "Mets ja majandus" viib kuulajad külla Luua Metsanduskooli, meie ainsasse metsanduslikku kutseharidust andvasse kooli. Vestlustest selgub, et metsameheks võib saada igaüks, kel selleks soov ja võime õppida.
Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu on kindel, et metsanduslikku haridust saanud mehi ja naisi on vaja nüüd ja tulevikus. Pigem on tööturul neist puudus. „Ega metsandus pole erand, ka seda sektorit ootab ees vajadus asendada vanuse tõttu tööturult lahkunud inimesed noorematega.“ Direktori sõnul õppida soovijaid siiski jätkub, kuigi õppurite arvust ligi kolm neljandikku moodustavad täiskasvanud õppijad.
Metsandusõpetaja Veiko Belials lisab, et väljaõppinud metsameheks võib saada iga naine ja mees. Küll on selleks vaja täita kaks eeltingimust – tuleb tähata õppida ja tuleb osata õppida. „Ilma õppimata ei saa kellekski, metsas võib aga õppimata inimene teha loodusele palju kurja, hoolimata tema suurest soovist head teha,“ rõhutab õpetaja. Belialsi hinnangul on meie kooliharidus aga hea ning annab lõpetajale eeldused tööturul edukalt läbi lüüa.
Juttu teeme ka metsamasina operaatorite õppest. Selle õppesuuna juht Meelis Kall selgitab saates muuhulgas ka seda, kuidas võivad metsamasinate töö järel tekkida metsadesse sügavad rööpad. „Oskajad ja õppinud operaatorid töötavad nii, et paari aasta pärast pole tehtust enam mingeid jälgi,“ räägib Kall.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saates tuleb juttu ka metsandusõppe muutumisest ning nõuetest, mida metsandusharidusele esitavad nii ühiskond, majandus kui ka muutuv kliima.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.