Kui madalama riskipreemiaga Põhjamaad meelitavad enda juurde investeeringuid, siis Eestil on reaalne oht jääda elektri importööriks, kirjutab Utilitas Eesti juhatuse esimees ja Eesti Panga eelarvenõukogu liige Robert Kitt Infopanga energeetika aastaraportile antud kommentaaris.

- Põhjanaabrite kõrgemad kasvuambitsioonid koos kõrgema elektritarbimisega käristavad meie ja Põhjamaade majanduste vahet aina kiirenevas tempos, kirjutab Robert Kitt.
- Foto: Andras Kralla
2023. aasta möödus Eesti majanduses kahetsusväärselt endiselt languse tähe all. Kannatas Eesti konkurentsivõime ning paraku langes ka ekspordi rahvusvaheline turuosa.
Rahvusvahelise Valuutafondi aastat kokkuvõttev aruanne joonib alla muuhulgas ka kõrgemaid tööjõukulusid, mis omakorda vähendavad konkurentsivõimet. Väikese ja avatud majanduse jaoks on viimane just eriti oluline.
Me soovime ühest küljest skandinaavialikku heaoluriiki, kuid teisest küljest on avalik debatt kaldu eelmise sajandi lõpu lahenduste poole. Ümbersõnastatult, eestimaalased on isegi 20% jõukamad kui soomlased ajal, mil Eesti Euroopa Liiduga liitus, kuid elektrit toodame endiselt põlevkivist.
Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportiga saab tutvuda
SIIN.
Majanduslangusest tuleb ennast ise välja investeerida. Uued investeeringud loovad töökohti ning lisaväärtust. Investeeringute tegemata jätmine suurendab aga kulutusi tulevikus. Ilmselt on sellest aru saanud ka avalik sektor ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA tegeleb aktiivselt uute investeeringute meelitamisega Eestisse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.