Eesti väliskaubanduse väärtus on pea 30 aasta jooksul suurenenud ligi 22 korda
Väliskaubanduses toimusid pärast turumajandusele üleminekut 1990ndate alguses suured muutused. Raudne eesriie langes ja lõpuks ometi hakkasid poeletid vähehaaval täituma välismaa värviliste pakenditega. 30 aastaga on aga paljugi muutunud, kirjutab statistikaameti blogis juhtivspetsialist Evelin Puura.
Tuleb tõdeda, et kaubagrupid, mis on praegu kuust kuusse ekspordis peamised ehk elektriseadmed, mineraalkütused ning puit ja puittooted, ei olnud seda 30 aastat tagasi. Tol ajal veeti enam välja põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, tekstiili ja tekstiiltooteid ning metalli ja metalltooteid. Väga suur osatähtsus oli piima- ja lihatoodetel ning kalal ja kalatoodetel. Oluline osa oli ka tekstiilitööstusel – valmisrõivaste, puuvillase riide, erinevate tekstiiltoodete tootmisel ning väljaveol. Metallist ja metalltoodetest olid peamisteks ekspordiartikliteks nikkel ja niklitooted, raua- ja terastooted ning vasktooted.
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
2
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele