Nädala börsiuudised: USA-Iraani pinged muutsid metallid volatiilseks; vasehinnad püsisid kaheksa kuu tipu lähedal; tsink tõusis kahe kuu tippu; pallaadium kallines 9 protsenti; naftahinnad langesid.
USA president Donald Trump
  • USA president Donald Trump
  • Foto: SIPA/Scanpix
See nädal oli tööstusmetallide jaoks küllaltki volatiilne. Nädala alguses teravnesid USA-Iraani vahelised pinged, mis pani metallid langema. Hiljem need pinged laabusid ja see mõjus turgudele hästi.
USA droonirünnakus sai selle nädala alguses surma Iraani kõrge kindral. Iraan vastas omalt poolt raketirünnakutega, mis olid suunatud Iraagis asuvate USA sõjaväebaasidele. See pani tööstusmetallide hinnad langema. Erandina hakkas tõusma kuld, mis sai kasu pingete teravnemisest.
Hiljem selgus, et Iraan soovis rünnakutes inimohvreid vältida ning keegi viga ei saanud. Lisaks sellele suhtus USA rünnakutesse küllaltki leebelt. Kumbki osapool ei soovinud olukorda eskaleerida. Metallid hakkasid seejärel uuesti kallinema.
Pärast seda, kui Iraan Iraagis asuvaid USA sõjaväebaase ründas, hakkasid aktsiaturud kukkuma. Hiljem selgus, et keegi rünnakutes viga ei saanud ning mõlemad riigid näitasid üles tahet olukorda deeskaleerida. Seejärel turud taastusid ning sellest lõikas kasu ka tsink.
Capital Economicsi tooraineturgude ökonomist Kieran Clancy ütles, et turg on praegu kitsas, sest sulatustehastes on mitmeid pudelikaelu, mis piiravad pakkumist. Samas oodatakse, et 2020. aastal saab tsingi pakkumine olema kõrgem ning see peaks turgu uuesti survestama hakkama.
Tsingi tonnihind tõusis nädalaga 1,9 protsenti, 2355 dollarini tonnist. Tsingi varud on Londoni metallibörsil viimase 12 kuuga langenud 61 protsenti.
  • Foto: Äripäev
Pallaadiumi hind tõusis 9 protsenti
Ka väärismetalle mõjutasid peamiselt USA ja Iraani vahelised pinged. Esialgse eskaleerumise järel tõusis kuld 1613 dollarini untsist, mis on viimase seitsme aasta kõrgeim tase. Pingete leevenemise järel langes kollan metall aga järsult. Pallaadium jätkas aga meeletut tõusu ning kallines nädalaga 9 protsenti.
Tõsi küll, nädala lõikes tõusis kulla hind siiski 1,6 protsenti, 1549 dollarini untsist.
“Riskid vähenesid ning kuld reageeris sellele,” ütles investeerimisfirma TD Securitiesi tooraineturgude strateeg Bart Melek. “Ükski ameeriklane ei hukkunud. USA president oli varasemalt öelnud, et inimohvrite puhul vastaks USA omapoolsete rünnakutega.”
Kulla hind on praeguseks juba mitu kuud tõusnud. Üheks põhjuseks võib pidada geopoliitilisi pingeid, teiselt on kollasele metallile positiivselt mõjunud ka madalad intressimäärad ning lõtv rahapoliitika.
Teistest väärismetallidest tõusis pallaadium lausa 9 protsenti ning unts maksis nädala lõpuks 2125 dollarit. Tegemist on kõigi aegade rekordiga. Plaatina lisas 0,1 protsenti ja unts maksab 975 dollarit.
  • Foto: Äripäev
Naftahinnad langesid
Naftafutuuride hinnad hakkasid nädala keskel kiiresti kukkuma, sest USA ja Iraani vahelised pinged laabusid, vahendas MarketWatch.
Brent odavnes kokku 1 protsendi ja WTI kaotas 2,4 protsenti. Kummagi barrel maksab vastavalt 65,2 ja 59,4 dollarit.
Rotterdami 95 bensiini hind langes 3,8 protsenti ning tonn maksab 600 dollarit. Diislikütus odavnes 3,4 protsenti, 603 dollarini. Kerge kütteõli kaotas 3 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 590 dollarit.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.09.26, 11:13
Kas õige töökinnas saab tööd efektiivsemaks muuta? Selgub, et saab
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele