Autor: Mait Kraun • 20. detsember 2019

Börs: kaubanduslepe kergitas kõiki metalle

Nädala börsiuudised: vase hind tõusis viiendat nädalat järjest; kaubanduslepe kergitas sisuliselt kõiki metalle; alumiiniumi hind tõusis Hiinas kolme kuu tippu; rauamaak lõpetas viis nädalat kestnud tõusu; nafta tõusus kolme kuu tippu.
Kaubanduslepe kergitas sisuliselt kõiki metalle
Foto: Pixabay

Vase hinnad tõusid juba viiendat nädalat järjest, sest USA-Hiina kaubanduspinged on leebunud ning Hiina nõudluse väljavaade on paranenud. See toetas ka kõiki teisi tööstusmetalle.

Ehituses ja elektritööstuses kasutatava vase hind on nädalaga kallinenud 0,9 protsenti, 6217 dollarini tonnist. Viimati kauples punane metall nii kõrgel selle aasta mais. Hästi läks ka näiteks tsingil, mille hind tõusis 2,8 protsenti. Alumiinium kallines nädalaga ligi 2 protsenti.

USA ja Hiina on esimese faasi kaubandusleppe osas kokkuleppele jõudnud, lepingut aga sõlmitud veel ei ole. Hiina kaubandusministeerium teatas, et kaks riiki suhtlevad ning allkirjad soovitakse leppele panna juba jaanuaris.

Metallid said kaubanduskõneluste edenemisest kasu ka eelmisel nädalal. Sellel nädalal kallinesid peaaegu kõik metallid, erandiks olid plaatina, pallaadium ja rauamaak.

Foto: Äripäev

Vask hakkab järgmine aasta odavnema?

Samas usutakse, et vask võib järgmisel aastal surve alla sattuda, sest globaalse majanduse seis ei ole kõige kindlam.

“Enamus metalle on detsembris tuge saanud, peamiselt kaubandusleppest ning USA ja Hiina paranenud majandusandmetest,” teatas analüüsifirma Fitch Solutions. “Sellegi poolest usume, et 2020. aastal saab vase keskmine hind olema 5700 dollarit. Põhjuseks globaalse majandusega seotud mured ning see peaks mõjutama ka suhtumist metallidesse,” lisas firma.

Hiina rafineeritud vasetoodang kasvas novembris aastases võrdluses 19,6 protsenti, 909 000 tonnini, teatas Hiina statistikaamet.

Alumiiniumi hind tõusis see nädal iga päev. Tonnihind kallines kokku 1,9 protsenti, 1801 dollarini. Metallile on tuge pakkunud madalad varud, mis on tekitanud lühiajalise puudujäägi mured. Viimati kauples alumiinium nii kõrgel novembri alguses.

Foto: Äripäev

Alumiiniumi hind tõusis Hiinas kolme kuu tippu

Alumiiniumi hinnad tõusid viimase kolme kuu tippu, sest metalli varud on Hiinas vähenenud, vahendab Reuters.

Shanghai futuuribörsil tõusis kõige populaarsema futuuri hind 1 protsendi, 14 200 jüaanini (2017 dollarit). Viimati kauples alumiinium nii kõrgel septembri alguses.

“Shanghai turg on see nädal tublisti tõusnud, sest varud vähenevad. Kui vaadata veidi tulevikku, siis on Hiina põhjaosas sadanud väga palju lund, mis on tekitanud logistilisi probleeme. Selle tõttu võivad varud veelgi langeda,” kirjutas ING pank.

Londoni metallibörsil tõusis alumiiniumi hind nädalaga 1,9 protsenti, 1801 dollarini tonnist. Võrreldes Shanghai börsiga on hinnad veidi madalamal tasemel püsinud. Londoni metallibörsil on olukord vastupidine – varud on hoopis suurimad alates 2017. aasta maist. Samas on kaubandusleppe sõlmimine ja kitsas olukord Hiina turul aidanud tõusta ka Londoni hindadel.

Foto: Äripäev

Teistest toorainetest kallines tsink 2,8 protsenti ja tonn maksab 2328 dollarit. Tina lisas 1,4 protsenti ja tonni eest tuleb välja käia 17 385 dollarit. Nikli hind tõusis 0,1 protsenti, 14 190 dollarini tonnist.

Rauamaak lõpetas aga viis nädalat kestnud tõusu ning odavnes 2 protsenti. Tonnihind maksab nüüd 90,5 dollarit. Rauamaagil on kallineda aidanud Hiina lubadus hakata oma majandust stimuleerima. Investorid ootavad Hiinalt majanduse elavdamiseks värskeid meetmeid.

“Hiina majanduspoliitika suund on toorainete nõudlust arvestades 2020. aastal küllaltki soodne. Kõige enam saavad kasu rauamaak ja koksisüsi,” ütles Argonaut Securitiesi metallituru analüütik Helen Lau eelmisel nädalal.

Nafta tõusis kolme kuu tippu

Naftahinnad tõusid see nädal viimase kolme kuu kõrgeima tasemeni, millele on kaasa aidanud esialgse kaubandusleppe sõlmimine ja nõudluse väljavaate paranemine, vahendab Bloomberg.

Brenti toornafta kallines nädalaga kokku 1,7 protsenti ja WTI lisas 1,6 protsenti. Kummagi barrel maksab vastavalt 66,3 ja 60,9 dollarit.

WTI murdis läbi kitsast kauplemisvahemikust ning ületas ka 100 päeva libiseva keskmise. Tehnilise analüüsi ekspertide sõnul toetab see edasist tõusu. Seda vaatamata asjaolule, et bensiini- ja diislivarud on USAs kasvanud ning pakkumine on samuti suur.

Nafta on sellel kuul kallinenud juba 11 protsenti. Detsembri alguses leppisid OPEC ja selle liitlased kokku, et vähendavad päevast naftatootmist veel täiendavalt 500 000 barreli võrra. USA naftaeksport tõusis kõrgeima tasemeni alates oktoobrist, teatas Energia Informatsiooni Administratsioon.

Rotterdami 95 bensiini hind tõusis 2,6 protsenti, 613 dollarini tonnist. Diislikütus kallines 2,4 protsenti ja tonn maksab 626 dollarit.

Foto: Äripäev
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077