Rõivatööstus vajab arenguhüppeks enam toodete disaini, konstrueerimise ja tootearenduse spetsialiste, noorte huvi konstruktori- ja tehnoloogiõppe vastu on aga väike, kirjutab OSKA vanemanalüütik Rain Leoma.

- OSKA vanemanalüütik Rain Leoma.
- Foto: OSKA kutsekoda
Rõiva- ja tekstiilitööstuse tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsinud OSKA uuring viitas juba eelmisel aastal, et Eesti rõivatööstust ootab ees ärimudelite muutus, mille peamiseks põhjuseks on tööjõu kättesaadavus ja hind. Baltika ja Sangari järjestikused teated tootmise Eestist välja viimisest on nendele kahele ettevõttele paratamatu samm. Arvatavasti võtab sarnase sammu lähiaastatel ette nii mõnigi teine õmblusteenust pakkuv ettevõte, kuid nende nimed ei pruugi olla nii kõlavad ja seega võib edasine tootmise Eestist väljaviimine toimuda vaiksemalt.
Rõivatööstus on palju rohkem kui ainult tootmine ning tootmise Eestist väljaviimine ei tähenda veel Eesti rõivatööstuse lõppu. Tegemist on loomuliku arenguga, kus Eestisse jäävad suuremat lisandväärtust pakkuvad ametikohad nagu disainerid, konstruktorid ja tootearendustehnoloogid. Nii asume ka järjest enam konkureerima teiste lääneriikidega tootedisaini valdkonnas. Edukaks olemiseks vajab Eesti senisest enam toodete disaini, konstrueerimise, arendamise ning turunduse teadmistega spetsialiste. Ilma nende spetsialistideta on oht Eesti rõivatööstusel päriselt hääbuda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta