Eesti rõivatööstuse tulevik on disain ja tootearendus
Rõivatööstus vajab arenguhüppeks enam toodete disaini, konstrueerimise ja tootearenduse spetsialiste, noorte huvi konstruktori- ja tehnoloogiõppe vastu on aga väike, kirjutab OSKA vanemanalüütik Rain Leoma.
Rõiva- ja tekstiilitööstuse tööjõu- ja oskuste vajadust analüüsinud OSKA uuring viitas juba eelmisel aastal, et Eesti rõivatööstust ootab ees ärimudelite muutus, mille peamiseks põhjuseks on tööjõu kättesaadavus ja hind. Baltika ja Sangari järjestikused teated tootmise Eestist välja viimisest on nendele kahele ettevõttele paratamatu samm. Arvatavasti võtab sarnase sammu lähiaastatel ette nii mõnigi teine õmblusteenust pakkuv ettevõte, kuid nende nimed ei pruugi olla nii kõlavad ja seega võib edasine tootmise Eestist väljaviimine toimuda vaiksemalt.
Rõivatööstus on palju rohkem kui ainult tootmine ning tootmise Eestist väljaviimine ei tähenda veel Eesti rõivatööstuse lõppu. Tegemist on loomuliku arenguga, kus Eestisse jäävad suuremat lisandväärtust pakkuvad ametikohad nagu disainerid, konstruktorid ja tootearendustehnoloogid. Nii asume ka järjest enam konkureerima teiste lääneriikidega tootedisaini valdkonnas. Edukaks olemiseks vajab Eesti senisest enam toodete disaini, konstrueerimise, arendamise ning turunduse teadmistega spetsialiste. Ilma nende spetsialistideta on oht Eesti rõivatööstusel päriselt hääbuda.
Loe pikemalt Äripäevast.
Tööstusuudised.ee toetajad:
