Swedbank: ekspordikasv on tugev, kuid väljavaated on halvenenud

Eestis toodetud kaupade ekspordikasv oli novembris jätkuvalt tugev – aastases võrdluses 22%. Ligikaudu 44% ekspordikasvust tuli kahest kaubagrupist – õlitoodetest (sealhulgas põlevkiviõlitoodetest) ja mobiilsideseadmetest. Ilma nende kaubagruppideta kasvas eksport novembris 14%, mis on samuti väga korralik näitaja. Tugeva panuse ekspordikasvu andsid veel puittooted, mööbel, teravili ja mustmetallid. Kõige enam kasvas eksport USA-sse ja Singapuri – need kaks riiki andsid ligikaudu 60% novembrikuisest ekspordikasvust. USA kasv tuli peamiselt mobiilsideseadmetest, Singapuri veeti aga õlitooteid. Möödunud aasta esimese kümne kuu jooksul oli Eesti kaupade ekspordikasv Euroopa Liidu kiireimate hulgas.

Ekspordihindade kasv on aeglustunud, mistõttu oli ekspordikasv tugev ka püsivhindades. Samas, kaubandustingimused eelmisel aastal halvenesid – sisseostetud kaupade hinnad kasvasid ekspordihindadest kiiremini. See halvendab ettevõtete finantsseisu. Muidugi oli pilt üksikute kaupade lõikes väga erinev.

Eesti suurima kaupu eksportiva tööstusharu, töötleva tööstuse, ettevõtted suunavad ekspordiks keskmiselt ligikaudu 67% oma käibest. Samas suurendasid töötleva tööstuse ettevõtted möödunud aastal oma kodumaisele turule müüdud käivet kiiremini, kui ekspordimüüki. Välisnõudlus ei aita Eesti ettevõtetel mitte ainult käivet suurendada, vaid mida lähemal on ettevõte eksportimisele, seda kõrgem on üldjuhul tema tootlikkus. Arenguseire Keskuse tellitud analüüsi järgi ekspordivad 29% Eesti ettevõtetest otse ja 80% eksportivatest ettevõtetest on kuni kahe tehingupartneri kaugusel.

Kuigi Eesti ettevõtete hinnang oma eksporditellimustele on möödunud aasta algusest halvenenud, on see jätkuvalt võrdlemisi tugev. Möödunud aasta kohta avaldatud näitajatest on viimase kolme kuu jooksul eksporditellimused suurenenud 12 tegevusalast kaheksas, mis lubab oodata ekspordikasvu jätkumist ka veel lähiajal. Samuti, kuna enamus kaupade impordist (70-80%) läheb tootmissisenditeks (vahetarbekaubad), viitab ka kiire impordikasv (nii novembris, kui ka kuue kuu keskmisena, 15%) toodangukasvule lähiajal.

Eesti ekspordikasv on pikemas vaates liikunud koos maailma kaubandusmahu muutusega, mille kasv on tasapisi allapoole liikunud. Seega on välisnõudlus nõrgenemas. Sel aastal peaks meie olulisemate kaubanduspartnerite majanduskasv aeglustuma. Euroala (kuhu läheb 46% meie kaupade ekspordist) ostujuhtide indeks näitab selle majanduskasvu aeglustumist. Euroala töötleva tööstuse ettevõtete tellimused on vähenemas, nende kindlustunne on langemas, samas kui sisendite hinnakasv on kiirenenud. Eesti tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime nii välis- kui ka siseturul halvenenud. Tööjõukulud kasvavad jätkuvalt tootlikkusest oluliselt kiiremini, mis sunnib ettevõtteid kas müügihindu tõstma või leppima väiksema kasumlikkusega. Eesti kaupade hinnad on tõusnud juba keskmiselt ligikaudu 90 protsendini EL keskmisest.