Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa ja maailma tööstus liigub erisuundades
Globaalne tööstus kasvas aprillis viiendat kuud järjest, Euroala pilt on tööstuses aga masendav, kirjutab Innopolis Konsultatsioonide ärianalüütik Kristjan Eljand oma kuu ülevaates.
Aprillis aeglustus sisendhindade inflatsioon kolme kuu aeglaseimale tasemele.Vaatamata globaalse tööstuse kasvu jätkumisele varasemast kiiremas tempos, on Euroala pilt masendav: PMI indeks langes peaaegu 3 aasta madalaimale, 45,9 protsendi tasemele. Indeksi väärtus on märkinud tööstussektori langust 9 kuud järjest. Ühtlasi on nõrkus levinud Euroala keskmesse: Saksamaa langes 33 kuu madalaimale tasemele ning tugevas languses on ka Prantsusmaa. Murettekitav on ka kiirenev tootmismahtude langus Itaalias ja Hispaanias, mis negatiivse stsenaariumi korral pakuvad meile varsti võlakriisi järgmise vaatuse. Ainsa positiivse märgina saab esile tõsta sisendhindade inflatsiooni aeglustumise madalaimale tasemele alates jaanuarist, mis võib avada ukse täiendavate stiimulmeetmete rakendamiseks Euroopa Keskpanga poolt. Kõike arvesse võttes on lähikuudel kõige tõenäolisemaks langustrendi muutvaks allikaks välisnõudluse tugev kasv (seda loomulikult vaid juhul, kui taoline kasv peaks ilmnema). Sarnaselt ülejäänud Euroalale on negatiivsus süvenemas ka Eesti oluliste eksportpartnerite, Rootsi ja Soome tööstuses. Samas on põhjamaade tööstustootjad hetkel siiski positiivsemalt meelestatud kui 2011. aasta lõpus.
Vastupidiselt Euroalale, üllatas USA tööstussektor aprillis taas positiivselt, kui ostujuhtide indeksi üldväärtus kasvas märtsikuu 53,4 protsendi tasemelt 54,8 protsendini. Indeksi kõik olulised komponendid (tootmismaht, uute tellimuste maht, uute eksporttellimuste maht, varude maht) viitasid kasvu kiirenemisele. Sarnaselt kiirenes ka tööhõive kasv, jõudes kõrgeimale tasemele alates 2011 aasta juunist. Sisendhindade inflatsioon jäi varasemale, keskmisest oluliselt kõrgemale tasemele. Saab öelda, et Põhja-Ameerika tervikuna alustas 2012. aasta teist kvartalit väga tugevalt, kuna Kanada tööstuse ostujuhtide indeks kasvas samuti käesoleva aasta kiireimas tempos.
Globaalse tervikpildi kujunemisel on suuruselt kolandaks piirkonnaks Jaapan, mille tööstussektori ostujuhtide indeks langes märtsi 51,1 protsendilt 50,7 protsendi tasemele, viidates tööstussektori varasemast aeglasemale kasvule. Seejuures kasvasid varasemast aeglasemalt nii tootmismaht kui ka uute tellimuste maht. Uute eksporttellimuste maht pöördus tagasi langusesse. Sarnaselt langes ka sektori tööhõive.
Hiina tööstuse ostujuhtide indeksi väärtus kasvas märtsi 48,3 protsendilt 49,3 protsendini, viidates tööstussektori languse aeglustumisele. Tootmismaht oli teist kuud järjest languses, uute tellimuste arv langes, kuid viimase kuue kuu aeglaseimas tempos. Sisendhindade inflatsioon oli varasemast aeglasem. Kui valitsus rakendab täiendavaid stiimulmeetmeid majanduse elavdamiseks võib oodata kasvu kiirenemist teisel poolaastal.
Globaalse tööstuse väiksematest tegijatest langes Brasiilia ostujuhtide indeks varasemalt 51,1 protsendilt 49,3 protsendini. Languse peamiseks põhjuseks oli nõudluse vähenemine. Seevastu India tööstussektori kasv kiirenes, kui ostujuhtide indeksi väärtus kasvas varasemalt 54,7 protsendilt 54,9 protsendini. Sarnaselt oli positiivseid märke ka Lõuna-Koreas, kus ostujuhtide indeksi väärtus jõudis 51,9 protsendini. Venemaa tööstussektor kasvas varasemast kiiremas tempos, kui ostujuhtide indeksi väärtus tõusis märtsi 50,8 protsendilt 52,9 protsendini, märkides seejuures kõrgeimat taset alates 2011 aasta märtsist.
Kokkuvõttes oli tööstussektori globaalne kasv aprillis taas aeglane. Lisaks on tekkinud oluline divergents maailma kahe suurima tööstuspiirkonna, USA ja Euroala vahel. USA ostujuhtide indeksi väärtus oli aprillis 8,9 protsendipunkti kõrgemal Euroala vastavast näitajast, märkides suurimat erinevust alates 1997 aasta juunist, mil Euroala indeksit koostama hakati. Oleme tõeliselt 50/50 olukorras ning ainult tulevik näitab, milline jõud jääb peale: kas Euroala esitleb võlakriisi uut vaatust, vedades langusesse ka ülejäänud maailma või suudab ülejäänud maailm Euroala majanduse negatiivse trendi ümber pöörata.
Autor: Civitta Eesti turutrendide blogi
Seotud lood
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele