Praxise uuringust selgus, et paljud tööandjad ei ole praktikavõimalustega hästi kursis või siis ei näe sellest endale kasu. Samuti eeldatakse koolide suuremat tööd praktikantide ettevalmistamisel.
Innove SA praktikakonverenstil tutvustas Laura Kirss Praxisest tänavu kevadist uuringut, millele vastas kokku 400 ettevõtet, kellest enamus olid kaubandussektorist, töötlevast tööstusest või sõidukite remondi sektorist.
“Majanduskeskkonnas on palju muudatusi toimunud, kutseoskustega tööõjule pannakse järjest suuremaid lootusi, et need meie majandust arendaksid. Küsisime ettevõtjatelt, kas nad näevad muudatusi kutsehariduses. Kas kutsekoolide õpilaste teadmised ja oskused vastavad nõutule?” rääkis Kirss. Tema sõnul ei küsitlenud nad ettevõtteid, kus töötas alla 10 töötaja.
“Mida suuremad ettevõtted, seda rohkem oli ka kokkupuudet praktikaga. Küsisime teiste käest, miks nad paktikat ei paku. Valdavalt vastati, et õppijad pole huvi tundnud nende vastu. Vastati ka, et aega pole,” rääkis Kirss. Ta lisas, et paljud ettevõtted on ka infopuuduses, ei tea sellest võimalusest või siis ei näe sellest kasu. “78% ettevõtjatest leidis, et praktika on hea uute töötaajate leidmise koht,” lausus Kirss.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõjad märkisid Krsi sõnul uuringus, et maksavad 43% juhtudest praktikantidele töö eest ka mingit tasu. Samas nentisid ettevõtjad, et noored võiksid ise ka praktikast rohkem innustunud ja motiveeritud olla. “Kui uuringutes on küsitud vilistlastelt, mis oli nende praktika juures suurimaks probleemiks, siis peamiselt toodi välja see, et praktika ja teooria ei langenud kokku,” tõi Kirss murekoha välja.
Ettevõtjad usuvad Kirsi hinnangul, et nad ise ei pea rohkem praktikakohti pakkuma ja huvi võiks tulla rohkem pigem koolide või praktikantide endi poolt. ”Uuringust tuli välja, et õpilaste spetsiifilisi tööoskusi hinnatakse kõrgelt. Ettevõtjad teavad, et koolis kõike ei suudetagi õpetada. Kuid ettevõtjad ei taha olla kasvatustöö tegjad ja lapsevanemad. Kuid ka koolid ütlevad, et neil on vähe aega õpilaste ettevalmistamiseks. Kuid praktika on ettevõtte jaoks hea võimalus värvata inimesi varakult enda ettevõttesse,” rääkis Kirss.
Seotud lood
Maikol Kriiva on sõitnud Ferrari ja Lamborghiniga, kuid kui ta peaks valima auto, millega tahaks päriselt iga päev sõita, eelistab ta Chevrolet Corvette C8-t. „Ta näeb välja nagu superauto ja temaga saab päriselt sõita,“ tutvustab Kriiva oma garaažis kollektsiooni värsket pärlit. Nii mõnegi mehe lapsepõlve mudelautode kogu vingemaid eksemplare meenutav 6,2 liitrise V8 mootoriga on päris mis päris. Istu sisse, vajuta nupust käima ja naudi terviseks, kuidas sõidad kolme ja poole sekundi pärast sajaga nagu Smilersi laulus.
Hetkel kuum
“Helistamata ei saa ka insener”