Autor: Kristel Härma • 10. detsember 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Robotid päästavad hullimast

Radius Machiningu omanik ja juht Veljo Konnimois näeb, et kõige olulisem on selgitada oma töötajatele, et automatiseerimine nende tööd ei kaota ja tõstab tõenäoliselt hoopis palka.
Foto: Liis Treimann
Metallitööstust Radius Machining oleks ähvardanud peagi kahjum, kui käive poleks tänu robotiseerimisele kõvasti kasvanud.

Metallitööstuse Radius Machining Peetri tehasesse tuuakse Äripäeva külaskäigu ajal sisse 300 000eurost masinat, mis võtab koha üle pensionile ehk tehasesse number kaks minevalt 14 aastat töötanud robotilt. Masina ostu võrdleb ettevõtte suuromanik ja juht Veljo Konnimois Ferrari ostuga – hinnaklass on sarnane, isegi veidi kõrgem. Erinevalt Ferrari ostmisest uue tootmisroboti ost aga suurt tähelepanu ei saa, nendib Konnimos.

Robotiseerimine saigi Radius Machiningu jaoks alguse 14 aastat tagasi, kui osteti kaks esimest automatiseeritud tööpinki. "Juba siis ei olnud tööjõudu," tõdeb Konnimois. Ta märgib, et siis oli aga ettevõte väiksem ning töötajaid oli lihtsam motiveerida. Praegu leitakse aga põhjuseid, miks ei peaks roboteid tehasesse tooma. "Tookord me leidsime põhjuseid, miks seda teha."

Konnimoisa hinnangul on Eesti eelis paindlikkus: väike riik peaks pidevalt leidma võimalusi, kuidas viia tootmine automaatsemaks. Suurriigil on aga kuhjaga põhjusi, miks seda teha ei saa. "See on lihtsalt nii suur masinavärk. Ettevõttega on sama asi."

Iga masin vajab enda taha endiselt inimesi, kes käivad ööpäev läbi töötavas tehases tööl kolmes vahetuses.
Foto: Liis Treimann

Radius Machining tegeleb metalli töötlemise ja hüdraulika koostega. Radiuse 200 kliendi hulka kuuluvad näiteks Cleveron ja Skeleton Technologies. Radius teeb komponente ka mitmele satelliidile, sealhulgas Eesti tudengisatelliidile EstCube. Toodangust eksporditakse enamus Soome ja mujale lähiriikidesse.

Viimane piisk oli silmapiiril terendav kahjum

Konnimois sõnab, et viimane piisk, mis pani kogu tootmise efektiivsuse üle vaatama, oli ohumärk järgmise aasta majandusnäitajates: käive küll kasvab, kuid kasum väheneb. "Kui ma 2019. aasta käibe ja kasumi projektsioone tõmbasin, nägin ma, et kui me jätkame samas vaimus, siis järgmisel aastal oleme kahjumis ja pankrot ei ole kaugel," tõdeb ta.

Konnimois kirjeldab, kuidas ta küsis igal koosolekul, mida on kahjumi vältimiseks ette võetud. Iga kohtumisega tuli üha rohkem lahendusena sisse robot. "Ilma nendeta me ei saa, sest tööjõud dikteerib praegu kasumi suuruse. Sa pead kasumist ära andma üsna suure osa. Seda igas valdkonnas."

Loe pikemalt Äripäevast.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077